Kallis õpetaja!


See ta ikka on, see, kes palju peab suutma,
mured mahedaks muutma.
See ta ikka on, kes oskab tarkusi anda,
aidata raskusi kanda.
See ta ikka on, kelles on valgust ja sära –
eales ei lõpe see ära.
Mõtlen, mõtlen, et millest võtab ta küll oma jõu.
Kuidas nii rikas on põu...
Õpetajale mu lilled.
Leili Andre


Kallis õpetaja!

Neli aastat tagasi 1. septembril oli meil uue õppeaasta esimene tund - matemaatika. Kui me kõik naersime, lõbutsesime ja jutustasime oma suvemuljetest, tuli klassi meie uus matemaatikaõpetaja. Ta oli sale, pikk, laia ja ilusa naeratusega neiu (alguses tundus meile, et ta on väga noor). Tal oli ümmargune ja tõmmu nägu, lühikesed juuksed.Tema silmad olid sinakashallid ja need särasid nagu tähed taevas. Oli näha, et ta väga pabistas ja isegi komistas, sest see oli tema kõige esimene tund meie koolis. Me saime sellest aru, seetõttu istusime vaikselt ja kuulasime teda tähelepanelikult. Ta meeldis meie klassile juba sellest hetkest, kui ta rääkima hakkas. Arvake ära, kes oli see neiu? See olite Teie üsna hiljuti - 4 aastat tagasi.

Nelja aasta jooksul ei ole muutunud Teie välimus, kuid arvatavasti on muutunud Teie looming ning ellusuhtumine. Te ei ole suurepäraselt õpetanud meile mitte ainult oma ainet, vaid ka seda, kuidas meie julmas maailmas elada. Aitate meil iseseisvalt mõelda ja avate tee arusaamise poole. Te olete tark ja nõudlik õpetaja, ent seejuures meeldiv ja huvitav inimene. Te ei suhtu lastesse kui vahendisse mistahes eesmärkide saavutamiseks, ei räägi lastele seda, mida nad võiksid ja saaksid ise avastada. Te peate eksimist inimlikuks. Teile ei valmista raskusi eristada eksimusi, mida oleks vaja andestada, õnnetusi, mille puhul oleks vaja kaasa tunda, ja sigadusi, mille puhul tuleb eesmärgi- või sihiteadlikult meetmeid rakendada. Te püüate olla, mitte näida, usute ja usaldate meid ja me usume Teid. Te abistate nii last kui tema vanemaid ja vanavanemaid selles, et kodu kui lapse arengu põhikeskkond saaks olla igati soodne lapse igakülgseks arenguks.Teil ei ole alaväärsuskompleksi ega kõrget enesehinnangut, mida laste peal välja elada. Te suhtlete meiega, mitte ei kohtle meid, ei alanda ega hirmuta meid. Nagu juba öeldud, on meil Teiega väga huvitav, sest tunnis korraldate õppimise kõrval erinevaid uurimusi, katseid , mänge.

Te olete niisugune täna: avameelne, arukas ja väga kena. Suur aitäh Teile selle eest, et Te hoiate ja kaitsete meid, armastate igaüht sellisena, nagu ta on. Meie ja meie vanemad austame ja armastame Teid. Ja teadke, et Te olete üks paremaid õpetajaid meie jaoks.


Teie õpilane
Kohtla-Järvel,
21. novembril 2006