Kallis õpetaja!


Mina olen juba ammu tahtnud Teile öelda, kuidas ma suhtun Teisse. See tunne aga ei tekkinud mul mitte esimesest silmapilgust. Kui mina esimest korda sattusin Teie tundi, olin täiesti šokeeritud, sest mina polnud kunagi näinud, et õpilased istuksid nii korralikult ja vaikselt tundides. Ma ei saanud üldse alguses aru, mis siin toimub. Viie minuti pärast sain ma lõpuks aru, miks kõik jäid nii kiiresti rahulikuks – oli selline tunne, et distsipliin oli isegi õhus. Teie olite range, kui oli vaja, aga kui kõik oli hästi ja Te olite meiega absoluutselt rahul, siis lubasite Te endal ja õpilastel natuke nalja teha. See meeldis mulle väga, sest õpetaja, kes tunneb oma tööd ja kes on ka huumorimeelne, on hea õpetaja.

Üks kord palusite Te meid teha kodus arvutiesitluse, kus meie pidime jutustama mõnest füüsikateadlasest. Muidugi pidin ka mina sellega tegelema. Mina, nagu alati, tegin seda tööd hoolega, seekord aga erines olukord tavalisest, sest mina närveerisin, kuna ma ei osanud endale ette kujutada, kuidas ma hakkan klassi ees vastama. Aeg möödus kiiresti ja siis seisin ma juba tahvli ees. Mul ei olnud enam hirmu ega närveerimist. Mina olin väga enesekindel, sest ma nägin, et Teie toetasite koos minu klassikaaslastega mind. Võib-olla oligi just see päev päev, kui ma hakkasin füüsika vastu tõsist huvi tundma. Pärast seda esinemist muutusid meie suhted iga korraga ainult meeldivamaks.

Muidugi teeb Teie professionalism ja Teie töökogemus õpetajana Teid veelgi austusväärsemaks. Mina soovin Teile edu ja õnne! Las Teie elus on ainult rõõmsad sündmused!


Lugupidamisega,
Teie tänulik õpilane