Lugupeetud õpetaja!


Esiteks tahame Teid õnnitleda pidupäeva puhul. Soovime rohkem häid õpilasi, vähem muresid, tugevat tervist, õnne ja edu.

Tahame Teid tänada huvitavate ja põnevate tundide eest, Teie hea huumorimeele eest, mis ei lase meil reedeti kaheksandas tunnis magada.

Tahame soovida hiiglasuurt kannatlikkust, et meid edukalt eksamiteks ette valmistada.

Te annate meile vajalikku õppeainet – kirjandust. Just kirjandus aitab meil leida vastuseid paljudele küsimustele, paremini endast aru saada ja selles aitavad meid kirjanduslikud tegelased.

Kuid me tahame Teile avaldada ühe meie saladuse. Ei tea, kas õnneks või kahjuks, aga mitte kellelgi meist ei õnnestunud romaani “Sõda ja rahu” algusest lõpuni läbi lugeda. Õnneks olete meil Teie, kes rõhutasite meile selle teose kõige tähtsamaid kohti. Nüüd teame me täpselt, et ilma Teie seletusteta ei oska me kirjandit hästi kirjutada.

Lubame kindlasti kunagi romaani “Sõda ja rahu” lõpuni läbi lugeda.

Selle optimistliku noodiga lõpetame oma kirja Teile.


Tänutundega
Teie abituriendid Jekaterina ja Julia

Kohtla-Järvel,
30. septembril 2004