Tere, hea õpetaja!


Kõigepealt tahan öelda, et ma kirjutasin “hea” mitte sellepärast, et ülesanne oli kirjutada heale õpetajale, vaid sellepärast, et Te olete tõesti väga hea õpetaja!

Tahan öelda aitäh Teile, sest tänapäeval pole palju õpetajaid, kes suhtuvad õpilasesse kui isiksusse, aga Teie suhtute. Tänan, et Te kunagi ei loe kõiki neid ebahuvitavaid jutte õpikutest, vaid suhtlete meiega huvitavatel teemadel ja tihti avaldate ka oma seisukohta ja mis on kõige tähtsam, Te ei taha, et meil (teie õpilastel) oleks Teiega sama seisukoht. Meeldib ka see, et tundides toimub alati dialoog, aga mitte Teie monoloog. Te nõuate meilt palju, kuid annate veel rohkem. Te oskate tundides hea atmosfääri luua. Naerate harva, kuid kenasti. Teie tundides ei taha ma kunagi magada, isegi mitte siis, kui see on kas 1. või 8. tund. Positiivne on ka see, et Te mõistate meid, saate aru, et mõnedel on rohkem annet õppimiseks, teistel on vähem.

Kõik, mida ma tean ja oskan, on just Teie teene. Tahaks ühel päeval teha Teile suure kingituse oma hea tulemusega (näiteks eksamil). Aga praegu ma loodan ainult, et olen sama hea õpilane Teie jaoks, nagu Te olete hea õpetaja minu jaoks.

Ma tahtsin kirjutada kirja algusesse Teie nime, aga jääda ise anomüümseks, aga nüüd kirjutan oma nime. Teie, õpetaja, saate ju aru, et ma kirjutasin seda kõike Teist!

Tänan kõige eest ja soovin tervist.

Teie õpilane Anastassia