Kallis õpetaja!


Oma kirjas tahan ma tänada Teid selle eest, et olite koos meiega kõik need aastad.

Olles ise õpilane, ei mõtle palju selle peale, kui raske on õpetada. Õpetaja töö on vist kõige keerulisem, sest Te mitte ainult ei õpeta meid, vaid jagate ka oma elukogemust, tarkust ja hinge. Samal ajal olete Te kasvataja, kes peale vanemate avaldab suurt mõju meie edaspidisele elukäigule. Iga päev on Teil olemas kindel plaan iga klassi jaoks, mida hakkate tunnis tegema, ning suudate äratada huvi aine vastu isegi siis, kui mõni teema on igavaim maailmas. Aitäh hoolitsuse, arusaamise ning kannatlikkuse eest! Olen ikka veel oma elu alguses ja mõnikord teen vigu, kuid Teie annate alati teise katse, et asju parandada, ning näitate suunda, kuhupoole oleks mõistlikum liikuda.

Juba varsti saabub see päev, kui viimast korda heliseb armastatud koolikell. Istume veel nii kaua koolipingi taga ja siis lahkume koolist. Ma kavatsen kasutada seda aega võimalikult kasulikult ja hästi palju õppida, et endal oleks tulevikus parem ja et teha Teie töö pisut lihtsamaks. Olen ka tänulik selle eest, et toetate meid alati ja ergutate edasi liikuma. Arvan, et see on väga tähtis, sest tean, et ülikoolis on asjad hoopis teistugused ning keegi ei hoolitse selle eest, kui hästi või halvasti tudeng õpib. Selles mõttes on meil koolis vedanud, kuna just siin harjutame, kuidas olla iseseisev oma õppimises ja vastutustundlik koduste ning kontrolltööde tegemisel.

Olen kindel, et Te jääte igaveseks minu jaoks sõbraks ja juhendajaks ning isegi kümne ja kahekümne aasta pärast on alati meeldiv koolist läbi astuda, juua koos teed ja süüa maitsvaid küpsiseid või komme ja rääkida Teiega lihtsalt elust.


Lugupidamisega,
Aleksandra