Logi sisse»  |  APPI! Unustasin salasõna!  |  Registreeru kasutajaks
KasutajanimiSalasõna
KasutajanimiEmail
Teema: Lühijutud / Ulme / Õudus

Heroadi vaimud (0)

30.12.2015 00:13, x557 (Viimati luges: Anonüümne lugeja @ )
Lugemiseks kulub umbes: ( sõna)
Muuda teksti suurust: Aa+ Aa-

Heroadi külas ei käinud mitte ükski inimene. Jutud olid, et seal on palju
vaime ja kui nad inimesi näevad, üritavad vaimud inimesi tappa.
"Miks seal siis vaimud käivad?" küsisin ma oma onult.
"Üks perekond suri kõik seal ära. Nad tundsid end seal väga koduselt ning
ei taha, et keegi sinna tuleks. Kuid kunagi üks neiu läks." rääkis onu müstiliselt.
"Mis sellest neiust sai? Kas ta tapeti?" pärisin onult uudishimulikult.
"Ma kohe räägin. See neiu oli Ursula Hemming. Ta oli kuulnud neid jutte,
mis räägiti sellest Heroadi külast, aga Ursula seda ei uskunud. Ta otsustas
tõestada kõigile, et neid vaime pole olemas ja et kõik need jutud on
väljamõeldised. Talle öeldi, et ärgu mingu, aga ikka läks. Üks päev ta
võttiski asjad ja läkski sinna külla. Seal oli inimtühi ja majade katused olid murdumas. Need majad oli kõik värvuselt tumedad ja nende ümber olid pikad suured puud. Nii ta läkski selle pere majja. Ta oli nii julge, et otsustas sinna ööseks jääda. Ta jäigi. Kuid seda valikut hakkas ta kindlasti kahetsema.
Ta kuulis mingeid kolinaid köögist. Seal polnud midagi kahtlast. Ta istus
diivanil ja vaatas perepilte. Need olid päris vanad ja pildid olid must-valged.
Siis ta kuulis trepil samme. Aga keegi ei kõndinud seal. Ta läks tagasi pilte vaatama. Kuid siis ta vaatas taha ning ta nägi mingit valget suurt kogu. See kogu olevat talle lähenenud ja öelnud, et mingu ära, muidu ta sureb. Ursula oli kangekaelne ega lasknud sel ennast häirida. Ta ei kuulanud seda kogu. Siis kogu ütles, et sa hakkad veel seda kahetsema, sa rikud pere reegleid. See kogu haihtus ja Ursula vaatas ringi. Kõik oli kuidagi tolmune. Ta läks voodisse laiutama. Kuid siis ta tundis, et keegi istub ta kõhul ja üritab talle nööri kaela panna. Ta oli suures hirmus ja jooksis minema.
Kui ta majast lahkus, nägi ta pere lehvitamas. Ursula oli pääsenud eluga
sealt majast. Ta jõudis rääkida oma muljetest teistele, ma ka kuulasin teda.
Pärast, kui ta oli rääkinud sellest teistele edasi, suri ta järgmisel päeval
väga kummaliselt. Ta oli läinud magama ja ei ärganudki ülesse."
"Oeh issand! Kui jube! Ma ei saa vist täna öösel magada."
"Vabandust, kui ma seda tegin. Aga ma ütlen üht, ära kunagi mine sinna
külla! See on päriselt juhtunud!"
"Muidugi mitte! Ma enne olen kodus turvaliselt, kui lähen sinna külla."
"Väga hea. Head ööd siis!"
"Head ööd, onu!"
Onu läks mu toast minema ja sulges ukse rahulikult. Ma panin silmad kinni ja üritasin magama jääda, aga see oli võimatu, kui ma kuulsin seda juttu.
Ma tegin silmad lahti ja nägin mingit naist.
"Ära kunagi mine sinna! Ära mõtlegi!" ütles see naine ja kadus minema.

Teavita ebasobivast sissekandest!

Autor:


Rosalie

Kinkimine

 X 1
 X 0

» Fännid ( 0 )

 

Kommentaarid

Lisa kommentaar

Kommenteerimiseks pead sisse logima