Teema: Järjejutud / Muu

Eva Alvarez #7 (0)

See noormees oli Renataga vaid lõbu pärast, kuid Renata ise sellest aru ei saanud. Eval oli koguaeg õigus.

___________________________________________


Järgmisel oli Renata saanud Isabella abiga endale eraldi toa. Ta läks võtma oma vanast toast asju, mis kuulusid talle. Eva jälgis seda kõike pealt. Kui Renata oli lõpetanud, läks ta nii kiiresti kui võimalik enda uude tuppa.
Eva tuppa oli jäänud üks pilt, kus ta on Renataga. Eva pani selle ühte sahtlisse ja otsustas, et ta ei viska seda pilti ära sõpruse mälestuseks.
Eva otsustas värsket õhku hingama minna. Ta nägi väljas oma endist sõbrannat Renatat koos oma uute sõpradega. Eva oli solvunud ning jooksis enda tuppa. Kuidas saab juba oma parimat sõpra vahetada esimesel päeval välja?
Keegi koputas ta uksele - see oli Linda.
"Ma kuulsin sellest, mis juhtus. Kahju, et nii läks!" lohutas Linda.
"Kui ta vaid saaks minust aru! See noormees pole hea."
"Ta on minuga veel sõber. Tead, mis ta mulle sellest noormehest rääkis täna hommikul. Nimelt ta ju käis noormehe juures ja nad veetsid öö koos. Renata kardab, et ta ootab last."
"Mida värki?"
"Mina olin täpselt sellise reaktsiooniga. Ta pani arstiaja kirja endale järgmiseks nädalaks."
"Aga mind see ei huvita! Ta on juba uued sõpsid leidnud, mind ei huvita enam see, mis ta teeb."
"Ma olen temaga veel sõber. Ma tahan teada, kas ta ootab last!"
"Ma ei usu, et see nn 'Eduardo' hakkab selle lapse eest hoolitsema. Tema jaoks oli Renata mingi lõbu üheks ööks."
"Eks näis! Aga ma räägin siis, kui ma peaksin teada saama. Muidu ma tahaksin sinuga parim sõbranna olla, aga ma pean seda enne Renataga olema, et kõigest teada saada. Ma pean minema, tšau!"
"Tšau!" ütles Eva ja võttis selle sõbrapildi välja sahtlist. Ta silmitses seda kaua ja ütles siis:"Kui sa vaid teaksid sellest noormehest rohkem!"


_________________________________________


Mida rohkem päevi oli möödunud, seda rohkem Rosario jooma hakkas. Ta ainult jõi ja jõi. Ta käis üks päev baaris, ise olles purjus.
"Tulge kõik mu juurde, mehed! Mina olen see naine, keda otsinud olete!" karjus Rosario.
Üks mees läks ta juurde ja hakkas temaga lõbutsema. Rosario pidutses tantsupõrandal, aga see mees pani midagi Rosario joogi sisse ning lahkus baarist.
Rosario läks baarmeni juurde ja hakkas lobisema:" Tead, mida sa teadma pead! Mu mees jättis mu maha, sellepärast, et ma viisin me tütre internaatkooli! Ning see neetud mees lahutas minust! On ikka häbematu küll, eksju? Mina kannatan, aga tema on õnnelik, see loll kaabakas! Mul on ausalt nii kahju ja kui ma saaks vaid aega tagasi keerata, siis ma oleksin seda kõike vältinud! Kas sa oleksid nii hea ja tooksid mu tütrekese tagasi? Ma ise ka ei mäleta, kuhu ma ta viisin, aga kuhugi ikka! Sina suudad ta leida, ma tean seda super hästi! Ma annaks tasukese ka ikka!".
Rosario lahkus baarist ja istus autosse. Ta tundis ennast kohutavalt ja hakkas sõitma. Ta oli väsinud ja hakkas tukkuma, aga avas taas silmad, sest ta oli liikluses. Kuid ta silmad ikka vajusid ja turvavöö polnud peale pandud. See juhtus kõik väga kiiresti ning juba oli ta kraavi sõitnud. Ta tundis seda, avas silmad ja kiljus väga kõvasti. Ja oligi juhtunud autoõnnetus, mida ta ei saanud kuidagi ära hoida. Keegi oli teavitanud õnnetusest kiirabile ja politseile ning need olidki nii ruttu kohale tulnud. Reporterid olid ka kohal ning tegid uudise. Rosario suri kohapeal, teda ei suudetud päästa. Talle tehti surmatunnistus.
Juhuslikult oli Roxana pannud teleka lahti. Ta ei suutnud mitte kuidagigi magama jääda. Esimene uudis oligi see autoõnnetus. Mainiti televaatajatele, et hukkunu oli 39-aastane naine nimega Rosario Diaz...

Lugu jätkub siin: "Eva Alvarez #8" »

Teavita ebasobivast sissekandest!