Teema: Järjejutud / Muu

Eva Alvarez #4 (0)

Ta tundis end kergendatult, sest süü jääb ju süüdlase kätte. Kuid tegelikult ei olnud Linda milleski süüdi, vaid Lucia, sest talle ei meeldi Eva ja Renata.
Kuid Eva ja Renata arvavad, et Linda varastas Lucia käevõru.
Lucia oli see, kes kaebas, et Eva ja Renata olevat tema käevõru ära võtnud.
See kõik oli tema korraldatud.

____________________________

Hector jõudis õhtul koju. Tema abikaasa Rosario istus rahutult diivanil ja muudkui mõtles.
"Kallis, ma olen kodus!" hüüdis Hector üle maja.
"Olgu, tule siis õhtust sööma!" ütles Rosario talle.
Kui Hector oli kööki jõudnud, siis nägi ta, et Rosario pidevalt mõtleb ja vaatab mujale.
"Millest sa mõtled?" küsis Hector.
"Kõigest."
"Nagu näiteks?"
"Ah, mis tähtsust sel on! Söö sina edasi." läks Rosario minema ja istus diivanile.
"Kui veider! Mis tal küll juhtus?" mõtles Hector ja sõi toitu edasi.

______________________________

Kohe varahommikul pidi Eva ja Renata üles tõusma, sest Isabella koos ühe töötajaga tulidki otsima Lucia käevõru, mis oli asjatu.
Pärast, kui kõik oli läbi vaadatud, ei leitud käevõru kuskilt.
"Näete nüüd, me ju ei valeta!" ütles Eva kindlalt.
"Seda me näeme nüüd. Aga kas teil on aimu, kes võis seda teha?" küsis Isabella.
"Lindale meeldis see käevõru, äkki tema võttis selle ära. Ta muudkui rääkis, et see meeldib talle jne." arvas Renata.
"Olgu, me lähme tema juurde siis. Nägemist!" läks Isabella minema.
"Nägemist!" ütlesid Eva ja Renata üheskoos.
"Huh! See läks hästi! Nüüd tõeline süüdlane saadakse kätte!" hõiskas Renata rõõmsalt.

____________________________

Linda uksele koputati, see oli ilmselgelt Isabella.
"Oi, tere! Mis teid küll siia toob?" küsis Linda üllatava ilmega.
"Me oleme siin, et otsida Lucia käevõru!" ütles Isabella ja tõi oma abilise ka kaasa.
"Aga aga.. ma pole midagi varastanud.." vandus Linda, kui leiti Lucia käevõru tema sahtlist.
"MIS ASJA? KUIDAS SEE SIIA KÜLL SAI?" üllatus Linda ,"mis mõttes see käevõru oligi siin?"
"Seda küsin mina sinult! Vaene neiu otsis seda igalt poolt taga, aga no kui sina oled varas, ma väga üllatusin sinus." pettus Isabella, läks abilisega toast välja ja pani ukse lukku.
"Oodake! Laske mind välja!" karjus Linda neile, kuid asjatult.
Luciale anti üle ta käevõru.
"Mis asja? See oli Linda?"
"Jah, see oli tema. Ära muretse, ta saab oma karistuse."
Lucia näoilme oli šokis. Ta ei saanud aru, kuidas sai ta käevõru minna Eva ja Renata toast Linda tuppa.
"OI EI!" ütles Eva Renatale nende toas.
"Mis oi ei? Süüdlane sai süüdi mõistetud." oli Renata rahul.
"Ei, sa ei saa aru. Lucia on tegelik süüdlane!"
"MIDA?"
"Lucia pani selle käevõru meie tuppa ja teavitas sellest proua Isabellale.
Ma kuulsin, kuidas Isabella sellest rääkis ja ütles oma abilisele, kuidas üks tüdruk olevat öelnud, et meie varastasime Lucia käevõru ja see isik soovib jääda anonüümseks, kes rääkimas käis. Siis leidsime selle käevõru üles ja peitsime selle sahtlisse ära. Isabella käis pärast seda meie juures ja ütles, et ta tuleb otsima seda Lucia käevõru. Siis ta lahkus. Mina viisin selle Linda tuppa ja siis meie toast otsiti seda, aga ei leitud. Siis soovitasime otsida seda Linda toast ja leitigi. Lucia oli väga üllatunud näoga, sest ta pole aru saanud, kuidas tema käevõru meie toast Linda tuppa läks."
"Oh, kõik klappib." arvas Renata.
"See on kõik minu pärast nii, sest ma arvasin, et Linda oli see reetur.. Mul on nii kahju ta pärast." kurvastas Eva.
"Ära muretse, kuidagi tõestame Lucia süüd, aga enne on vaja mõelda välja plaan." lohutas Renata teda.

Teavita ebasobivast sissekandest!