Ohverdus. (5)

John Black on seitsmeteist aastane poiss, kes käib Londoni Keskkoolis. Tal oli just kõige viimane tund - loodusõpetus - lõppenud ja ta hakkas koju minema. Ta kuhjas asjad kokku, kirjutades samal ajal kodutööd ülesse, vinnas koti õlale ja väljus klassist. John läks garderoobi ja pani jope selga.
Dennis patsutas Johni õlale ja päris: ,,Tuled ikka peole, John? Palju tüdrukuid on seal." Viimast mainis ta meelega - ta teadis, et Johnil polnud tüdrukut, kuigi teistel klassi poistel oli.
,,Ja-jah, eks ma pean seda meeles," pomises John rohkem endale ja kiirendas garderoobist ära minnes sammu. Ta ei tahtnud, et Dennis, Felix ja Bert teda jälle norima hakkavad, sest tal pole tüdrukut.
Muidugi oli klassis veel tüdrukuid, kes olid ilusad ja vabad, kuid Johnile ei meeldinud ükski neist. Ta oli proovinud nendega suhet pidada ja tutvuda, kuid üksi polnud see õige. Ta peak.s kellegi suvel leidma - oli maikuu -, et temaga aega veeta.
Koju jõudes viskas poiss koti otsemaid tuppa ja sügas oma koeral Fluffy'l kõrva tagnt. ,,Tere Fluffy," lausus ta rõõmsamalt. ,,Tore on sind näha."
Järsku hõikas ema teda alt: ,,John, tule palun siia!"
,,Jaa, ema!" hüüdis John vastu ja lõpetas Fluffy sügamise, mille pärast koer niutsus. ,,Tulen kohe tagasi," ütles John Fluffy'le lohutavalt ja läks toast välja.
Poiss läks kööki, kus ema teda ootas, ta tegi parasjagu omlette ja valmistas samal ajal ka spagette. Ninna tungis mõnus lõhn ja see pani Johnil suu vett jooksma.
Ema ütles, nähes, kuhu Johni pilk rändab: ,,Enne sa süüa ei saa, kuni oled poes käinud."
,,Miks sa ei või poodi minna?" virises John ja asetas käed rinnal risti.
,,Sest sina ei oska süüa teha," viskas ema vastuseks ja ulatas poisile nimekirja, mida pidi ostma.
Nimekirjas seisis:

Tutty Frutty Orginal
Tutty Frutty Choco
Coca-Cola
Viva Fresh tavaline
Jussi juust
Kaks juustusaia.
Pakk piima

,,Milleks kommi ja Coca-Colat on vaja?" uuris John nimekirja taskusse pistes.
,,Lihtsalt," vastas ema napilt ja käskis: ,,Mine nüüd, mida kiiremini tehtud saad, seda kiiremini süüa saad."
Poiss noogutas ja läks välja. Ta sõitis mootorrattaga poodi ja otsis nõutuid asju. Ta kontrollis nimekirja pidevalt, et ta ei oleks midagi unustanud. Ta otsis just kommi, kui ta teda nägi.
Tal olid kohevad pruunid juuksed, mis olid lokkis. Need lehvisid elegantselt tema paljade käsivarte ümber, mis rütmiliselt liikusid. Ta jalad tegid graatsilisi samme kõrgete kontsakingadega ja tema triibuline kleit oli imeilus. John vaatas talle järele ja ohkas - ta ei saaks teda kunagi endale.
Ta oli just kassasse minemas, kui tüdruk teda kõnetas. Ta küsis: ,,Vabandust, kas sa tead, kus mahlad on?"
John lõi näost õhetama ja vastas kogeledes: ,,See kõige viimane riiul. Vasakult poolt, kui sa siit vaatad."
,,Aitäh," tänas tüdruk teda ja lisas: ,,Tahad sa hiljem jalutama minna? Ootad mind õues?"
,,Jaa, ikka," vastas John, süda meeletult puperdamas. Tüdruk naeratas ja kõndis minema. John vaatas teda. Ta oli armunud. Ta teadis seda. Ta maksis oma ostude eest ja läks tüdrukut poe ette ootama. John nägi veidi tobe välja selle kilekotiga, mis tal käes rippus ja mootorrattaga, kuid midagi ei saanud teha.
Ja juba tüdruk tuligi, silmad säramas ja kohevad juuksed kaunilt kerges tuules lehvimas. John viipas käega ja tüdruk astus lähemale. Õnneks oli temal samuti käes kilekott, milles oli ilmselt palju asju.
,,Mis su nimi on?" päris John.
,,Leah," vastas tüdruk. ,,Ja sinu?"
,,John," vastas poiss. ,,Tahad sa mootorrattaga sõita?"
,,Jah, meeleldi," sõnas tüdruk ja istus Johni taha.
Nad hakkasid sõitma. Johni kiiver oli praegu poisi ees ja ta kavatses selle alles siis pähe panna, kui tõsine oht oli. Järsku nägi John nende poole kiirustavat volvot. John teadis, mis juhtub. Enam ei saanud kuhugile pöörata ka.
John ulatas kiivri Leah'le ning tüdruk pani selle pähe.
,,Armastad sa mind?" küsis John.
,,Jah," vastas Leah kõhklemata.
,,Suudleksid ja kallistaksid sa mind?" päris poiss edasi.
,,Jah." Leah suudles Johni otse huultele ja kallistas teda kõvasti.
Täpsel sel hetkel, kui Leah oma käed eemaldas, põrutas mootorratas vastu volvot. Volvo omanik jäi ellu. Leah jäi ellu. John aga suri. Vahel, kui inimesed armastavad üksteist nii väga - juba esimesest pilgust -, siis tuleb teha ohverdusi. Ja seda John tegigi. Ja just sellepärast ei käinud Leah enam mitte ühegi poisiga. Ta ei tahtnud, et Johni mälestus määrduks. Leah käis iga päev poisi haual ja leinas teda.

Lõpp

Autori kommentaar »