Kolm nõida ja kõrvits. (7)

Kunagi ammu-ammu elasid kauges Belthiami külas kolm nõida, kes pühendusid erinevatele nõiakunstidele - esimene loodusjõududele, teine valgele maagiale ning kolmas nõid mustale maagiale. Nõidade nimed olid - Mathilda Broks, Evelange Strend ja Morrigan Ayle. Mathilda ning Evelange proovisid Morrigani veenda, et tal poleks sobilik musta maagiat õppida, kuid asjatult. Samalajal, kui Evelange ja Mathilda põhilisi valge maagia ning loodusjõudude saladusi õppisid, uuris Morrigan juba musta maagia mustemaid ning tugevamaid jõude. Õnneks ei elanud nõiad koos ning Evelange ja Mathilda ei pidanud kuulama, kuidas Morrigan vaikselt tumedaid sõnu lausus ning nendega musta maagiat kasutas. Ühel päeval said kolm nõida turul kokku - igaühel oli vaja konnakudu, raamatuid ja muud seesugust osta. Kui kolm nõida kokku põrkasid, siis ei teinud Mathilda ja Evelange Morriganist üldse välja ning Morrigan ei pannud seda pahaks - ta nagunii polnud Mathilda ja Evelangega sõber.
Kuid siiski pomises Evelange: ,,Tere päevast, Morrigan." ning Morrigan ühmas midagi vastu.
Kõik kolm nõida sammusid ühe leti juurde, kus oli üksainus, kuid suur kõrvits. Kõrvits oli erkoranž, tumedate triipudega ning erkroheliste otsa ja väikeste lehtedega. Mathilda, Evelange ning Morrigan põrnitsesid igaüks kõrvitsat - kõrvits ise oli veel poole meetri pikkune-laiune ning pole ime, et see on jõllitamist ja vahtimist väärt. Kõik kolm nõida jõudsid otsusele, et maksavad kõrvitsa eest ning tassivad selle Morrigani majja, et seda lähemalt uurida. Kõrvits maksis aga kolmkümmend viis kuldmünti - nõiad maksid summa kolmekesi ära ning tassisid ähkides ja puhkides kõrvitsa Morrigani majja.
Evelange ja Mathilda asetasid kõrvitsa lauale ning läksid kööki vett tooma, et natuke janu kustutada. Morrigan jäi koos kõrvitsaga üksi ning äkitselt oli kuulda madalat häält: ,,Morrigan, miks sa oled alati teiste vastu trossis ja pahur? Miks sa õpid musta maagiat, mis su selliseks muudab?"
Morrigan ehmatas ning vaatas kõrvitsat - sellel olid tekkinud ümarad mustad silmad, kolmnurkne nina ning ovaalne suu.
,,Kas sina rääkisid minuga?", küsis Morrigan veel ehmatusest õhku ahmides.
Kõrvits vastas madalal häälel: ,,Jah, mina see olin. Ma panen sind mõtlema selle üle, mida sa oled teinud. Ma imen su enda sisse ning sulgen sind endasse kuuks ja üheks päevaks. Kui keegi sind või õigemini mind sellel ajal sööb, siis pääsed sa ennem välja. Kui sööja on heasüdamlik, siis muutud selleks ka sina, aga kui inimene on kibestunud ning pahade poolel, siis sa jääd samuti kibestunuks inimeseks."
Enne, kui Morrigan midagi öeldagi jõudis, imes kõrvits nõia enda sisse - siis oli täielik tühjus ning Morrigan ainult nuttis ja mõtles. Lõpuks, kui oli möödunud kakskümmend päeva, siis sattus kõrvits ühe tüdruku juurde - tüdruku nimi oli Christina ning too oli helde ning õnnelik. Kohe esimese ampsu ajal pääses Morrigan välja ning ta oli nüüd täpselt sama iseloomuga nagu Christina. Nõid tänas tüdrukut siiralt ning kadus - lõppude lõpuks elasid mõlemad neiud õnnelikult, kuni elu lõpuni. Kui Morrigan heaks muutus, siis sai ta ka parimateks sõpradeks Evelange ning Mathildaga. Nõiad põletasid musta maagia asjad ning vahendid tules ära ja unustasid kogu musta maagia. Koos õppisid nad õnnelikult ning lõbusalt aega veetes valget maagiat ning loodusjõude. Lõpuks, kui kõik oli õpitud-uuritud, said nad vanemaks, said Ülemnõidade tiitli, võtsid mehed ning olid edaspidigi õnnelikud.

Lõpp

Autori kommentaar »