Kas On Võimalik?[3] (12)

Ta tuli oma noaga minu poole, endal verised pisarad silmas.
Elisabeth: MA POLE MÕRVAR!
Ta käsi värises mu kõri juures.Ma olin selleks valmis.Ma pigistasin silmad kinni.Äkitselt läks heledamaks.Ma olen surnud... mõtlesin ma.Ma nutsin oma veriseid pisaraid.Äkki kuulsin midagi.See oli pehme...
Mingi hääl: Heyy, mida sa siin teed?
See oli Harry!Ma katsin oma näo võimalikult ruttu.Pöörasin tema poole.
Harry: Kas kõik on korras?Sa ....nutad.
Ma tõmbasin käed näo eest ära.Ma ei saanud enam.Aga...ta oli sama rahulik.Ta põlvitas minu ette, pühkides oma sileda käega mu pisaraid.
Harry: Liz, mis on?
küsis ta hellitaval häälel.Uks oli lahti, päike muutis mu vist tavalisek,s.
Mina: Harry, ma....
Ma ei suutnud.Me olime mõni nädal käinud.Ma...suudlesin teda, pisaraid tagasi hoides.Ja ta....lähenes mulle.Ta vist mõistis mu muret, ta hoidis mind õrnalt.Kas oleks võimalik see hetk igavesti kestma jätta?Siis ta eemaldus.Õrnalt ning armsalt.See ei kurvastanud mind üldse.
Harry: Mis juhtus?
küsis ta mulle mu kotti ulatades.Kui ma nüüd mõtlen, ei olnudki ma enne uksest väga kaugel.Aga Elisabeth liikus nii kiiresti et see maa ukseni tundus mitu kilomeetrit pikk....Ma kogusin ennast.Püüdsin nutmist lõpetada.
Mina: Harry, need on painajad!Vaimud....Nad tahavad mind tappa!
nutsin ma, ennast tema õlale toetades.Ma jätsin nii lapsiku mulje.Äkitselt meenus mulle midagi.
Mina: Kuidas sa oskasid siia tulla?Ma...KUULE, sa jääd kooli hiljaks!
Harry vaatas mulle oma siniste silmadega tungivalt otsa.
Harry: Mih...?Kool jääb ju ära, koolituste tõttu...Jah, õpetajate omade,
lausus ta veel kui olin võpatanud.
Harry: Ja ma tulin lihtsalt siia jalutama.Kõik oli kena kuni ma kuulsin seda kolinat sellest majast.
Kas on võimalik, et ta peab seda kohta KENAKS?
Harry: Lähme äkki psühho juurde ...?
Mina: EI!Need pole s e l l i s e d probleemid!MA POLE HULL!See on TÕSI!
Olin kaotanud enesevalit,suse.
Mina: Vabanda....see on nii jube!
Harry: Vaata..Me EI saa koos olla....mitte kauem.
Ta vaatas mulle oma kahetseva kassipilguga otsa.
Mina: Mida see peaks ...?
Ma ei jõudnud küsimust lõpetada.
Harry: Ma tean et....sa jooksed kohe minema aga....Ma olen ......
Mina: Mida Harry?
Paistab et ta ei suutnud seda välja öelda.Aga mulle torgatas pähe kena mõte.Ta on ka vampiir! lootsin kõigest väest.Aga tema ütles hoopis,
Harry: Ma olen.... Racheliga....
Ma vihastasin.Tõeliselt vihastasin.Mu silmad muutusid vist punasek,s.Ei saanud aru.
Mina: KUIDAS SA VÕISID!Sul on tüdrukuid juba jalaga segada!Ma USALDASIN sind...
Ma võtsin oma koti ja ruttasin sellelt kohutavalt tänavalt minema.Kuulsin Harryt kaugelt hõikamas:
Harry: VABANDA!
Ma ei vabandanud.Ma ei taha teda enam KUNAGI näha....Ta ei tea mis on u s a l d u s... mõtlesin masenduses.Jõudsin koju ja läksin tuppa.Kedagi polnud kodus peale....see oli tema!Elisabeth....

Autori kommentaar »