Elu Bellingtonis » 12 osa (2)

Jätkan juttu, loodan, et meeldib.

Olid möödunud mõned päevad, kui George tüdrukute tuppa tuli ja ütles: „Me peame Carliga siit ära kolima. Ma ei tea, kus te elama hakkate, aga kahjuks peame me selle maja maha müüma. Me kolime Hamburgi, sest seal on meie ülikooli uus hoone. Me jätame teile natuke aega arutamiseks ja palun hakake oma asju siis kokku pakkima. Homme tuleb kolimisauto meile järele.“
Tüdrukud olid kohkunud. Nad arutasid sellest omavahel, kuid ilmselt polnud sellel mõtet, sest välja kolida tuleb nagunii. Yelaine ja Miranda asusid oma väheseid asju kokku sättima.
Hommikul olid George ja Carl juba varakult üleval. Ka Miranda tõusis päris vara ja vaatas aknast välja. Carl tõstis parajasti kaste autosse. Ta otsustas ka Yelaine kähku üles äratada. „Yelly, ärka üles, ma peame minema!“ ütles ta. Yelaine avas silmad, vedeles veidi voodis, kuid siis pidi ta paratamatult ka püsti tõusma ja oma asjad võtma. „Lähme,“ ütles Miranda mõne aja pärast.

Jah, nüüd pidid nad jällegi uue elukoha otsima. Kuid seekord tahtsid nad ka pöörduda po#!?!#eisse, et seal oma lugu ära rääkida.