Teema: Järjejutud / Noortejutud

Elu Bellingtonis » 13 osa (1)

Miranda ja Yelaine istusid poli.tseijaoskonnas pingi peal. Nad ootas oma korda, millal saab oma loo ära rääkida. Varsti oli järjekord nende käes. „Tere,“ ütlesid tüdrukud üheskoos. „Tervist, mis teid siia toob? Tulid süümepiinad, et suitsu tegite, jah?“ küsis konstaabel irooniliselt. Tüdrukud muigasid, kuid rääkisid edasi. „Ei, ei tulnud selle pärast,“ alustas Yelaine. „Me tulime siia seepärast, et.. me teame, et seda on raske uskuda, kuid meid rööviti ja viidi üle piiride, siia, Saksamaale. Kui tahate, me võime jutustada oma uskumatuna näiva loo, aga kui ei usu, siis ei usu, sest ega meil pole nagunii kellegi teise poole pööruda,“ jätkas Miranda. „Me olime lahkumas minu kodust Hollandis, Yelaine oli minu poole ööseks tulemas, kuid me tahtsime enne poest läbi käia. Niisiis, asusime kõndima poe poole, kuid otsustasime, et peatume ka kohvikus ja räägime natuke..“

Miranda lõpetas jutu peagi ja konstaabel ehmus täielikult. „KUI SEE TÕSI ON, OLNUKSITE PIDANUD SELLEST VAREM TEATAMA! NÜÜD ON PÄTID KADUNUD JA NEID KÄTTE SAADA EI OLE SUGUGI KERGE! INIMRÖÖV, TOLLI REEGLITE RIKKUMINE JA PALJU MUUD! Kujutate ka ette, MITU AASTAT NAD NENDE TEGUDE EEST SAAKS, KUI NAD MEIL PEOS OLEKSID? Oodake veidi, ma pean teistega ka nõu.. Püsige siin, või muidu!“ ütles ta ja lahkus ruumist hirmsasti närvis olekus. „Oeh, mida me nüüd tegime? Oleksime tõesti pidanud ju varem teatama.. miks me ei teatanud?“ rääkis väga pabinas häälega Yelaine. „Ära nuta, me tuleme sellest välja..“ lohutas Miranda ja vaatas oma sügavsiniste silmadega ribakardinatega kaetud aknast välja.

Autori kommentaar »

Teavita ebasobivast sissekandest!