Kõik algas maasikajäätisest, 7 osa (2)

Täna hommikul ärkasin kell 10.20. Panin telefonis äratuse. Mul on puutetundlik telefon. Läksin kööki ja võtsin laualt kurgivõileiva. Ema oli teinud neid terve taldrikutäis. Siis võtsin külmkapist mahlapaki ja valasin endale klaasi õunamahla. Ma olen selle absoluutne fänn. Siis kuulsin oma telefonihelinat.
Mina: Hallo?
Tundmatu: Tere. Kas ma saaksin rääkida Lilliga?
Mina: Ma ei tea ühtegi Lillit. Te vist valisite vale numbri.
Tundmatu: Oih, vabandust. Head päeva !
Mina: Head päeva !

Mkm, see oli küll imelik. Aga neid "tundmatuid" kõnesid on mulle pea iga päev tulnud. Mitte just iga päev, aga ikka palju. Siin panin riidesse, võtsin koti kaasa ja panin vajalikud asjad kotti. Tegin kõrge hobusesaba, lakkisin küüned roosaks. Me pidime Kaleviga kinno minema. Midagi vaatama. Mingi Ted oli või midagi. Läksin siis bussipeatusesse bussi ootama. Nägin bussi. Pöörasin ümber ja ma kukkusin ühe tüdrukuga. Ma vist kogemata lükkasin teda ja tal kukkusid mõned õpikud käest.
Mina: Oih, väga vabandust.
Tundmatu: Ei, pole midagi.
Mina: Ma aitan...
Tundmatu: Aitäh...
Mina: Mis Teie nimi on?
Tundmatu: Kati. Kati Roos.
Mina: Mina olen Marta Metsik.
Kati: Hmm... Lahe perekonnanimi. Igatahes - suur tänu.
Mina: Ei, vabandust tõesti. Kuhu Te lähete, kui küsida tohib?
Kati: Ma lähen laulma. Muusikakooli.
Mina: Okey. Äkki saame mõnikord kokku ja chillime nsm ringi?
Kati: Hea küll. Mu buss tuleb.
Mina: See on ka minu buss.
Jeee ! Me saime Kati Roosiga sõpradeks ja lähme homme shoppama ! Juu-huuu ! :)

Autori kommentaar »