SHME, 1 (2)

"Kuidas ma sind aidata saan?" küsib Marta, käes märkmik ja pastakas.
"Ma olen haige, Marta," vastab Stiina ja vaatab oma tumesiniste silmadega mulle otsa.
"Ütle mulle 3 omadussõna sinu kohta," ütleb Marta ja ta paneb kohvitassi lauale.
"Isekas, rumal, inetu," ütleb Stiina ja hakkab lahinal nutma.
"Miks nii?" küsib Marta ja ulatab Stiinale salvräti.
"Mu elu on põrgu, Marta," vastab Stiina ja ta ei suuda nutmist lõpetada.
"Selgita täpsemalt, siis ma ehk saan sind aidata," vastab Marta ja ootab, mil Stiina jõudu kogub ja rääkima hakkab.
"Kõik algas minu abielust. Mul on kaks imelist poega ja mul oli mees. Mees jättis mu maha ja siis algas põrgu. Minu kohta öeldi pilkavaid kommentaare ja sõbrad eemaldusid minust. Sest saadik peale on minu enesehinnang langenud madalale," räägib Stiina. Martal hakkab temast kahju.
"Ja see ongi sinu madala enesehinnnagu põhjus?" küsib Marta üllatunult.
"Ei!" naerab Stiina. "See oli alles algus. Kõik see algas siis, kui ma oma tööst ilma jäin, korterist ilma jäin, sõpradest ilma jäin, poegadest paariks kuuks ilma jäin, mehest ilma jäin. Noh, kõigest jäin ilma. Ja kuidas peaks minusuguse situatsiooniga inimene tegutsema? Adeksvaatselt? Muidugi! Kui see vaid nii lihtne oleks!"
"Kuidas sa edasi läksid?" küsib Marta.
"Kolisin vanemate juurde. Kui piinlik ja alandav! Siis aga tahtsin deprekast välja saada ja läksin pidusse. Ööklubisse. Kohtasin seal..."
"Meest?"
"Eii!" naerab Stiina Marta välja. "Birgitit."
"Kes on Birgit?"
"Birgit on parem, kui mu mees oli. Ausalt. Mind ei huvita naised. Noh, muidugi tahan endale sõbrannasid, aga nagu koos elada - ei. Aga kui ma nüüd järgi mõtlen, siis Birgit võiks mulle nagu mehe eest olla. Lapsi muidugi ei taha, loomulikult mitte. Aga koos elada saaks küll. Ta on maailma parim inimene. Minu jaoks. Ta on minu ainus sõbranna. Kujutad ette! Ainus! Brita on mind hädast välja aidanud ja võttis mind enda juurde. Ta on edukas ja ta on ühes firmas üks tähtis inimene. Langetab otsuseid ja nii. Ta pole küll firma juht, aga üks tähtis inimene seal. Ta poputas mind ja aitas mind välja. Kolisin tema juurde. Ja siis ta tegi mulle üllatuse ja....otsis mulle töökoha. Tasuva töökoha. Mulle meeldib see töö. Olen seal ikka veel. Ja ma sain lõpuks endale korteri. Ma ei üüri, aga see pole ka minu korter. Birgit on mulle kallis ja armas. Ta aitas mul mööbli valida ja ma sain sisse kolitud. Birgit on parim. Ta aitas mind."
"Aga ometi oled sa õnnetu?" ei mõistnud Marta.
"Jah," vastas Stiina. "Muidugi see oli väga tore, et Birgit mind välja aitas ja puha, aga mul on ju ainult kaks poega. Üks on 12 ja teine 12. Mõlemad lapsed kasvavad suureks ja lähevad ära. Kellega ma siis jään? Üksi."
"Sul on ju Brita."
"Brita...Brita ei saa mulle olla ju mehe eest. Ma tahan, et keegi mind koju ootaks. Tahan, et keegi tuleks mulle kodus vastu, suudleks mõlemale põsele ja ütleks näiteks: "Kallis, ma nii ootasin sind. Sa oled mulle kallis." See aitaks väga palju. Mõistad?"