Voldemar ja 27 röövlit, #1 (2)

Oli pime. "Öösel on mets alati pime," ütles kord vanaisa Kalevile, kui Kalev oli juba metsa kohta palju küsinud ja vanaisa oli juba üsna tüdinud. Praegu seikles Kalev ise selles pimedas metsas ööśel. Ta ema saatis teda poodi piima ja sinki ostma, kuid Kalev oli ju veel väga väike, kuid ema unustas selle ära. Ema kujutas, et Kalev on juba suur poiss, käib juba 3. klassis ja puha... Ja siis, sellel ajal, kui ema oli oma mõtteis suurest Kalevist, küsis Kalev ema käest, kas ta saab olla kuidagi emale kasulik, sest Kalev oli tubli poiss. Ema andis poisile raha kätte ja ütles, et too ostaks piima ja sinki. Kalev nagu tahtis juba öelda, et "ma ei tea, kuidas poodi minna", kuid ta mõtles, et äkki leiab poe üles, kaugel see ju olla ei saa, et las olla mul ka pisike seiklus... Kalev oli pisike poiss, kes veel koolis ei käinudki. Ta oli alles 5-aastane. Lõpuks, kui metsas oli taevas juba üsna tume ja tal hakkas vaikselt uni peale tulema, märkas ta maja, kust tuli suitsu. Kalev mõtles: "Oh, kui hea, nüüd saan isegi võib-olla natuke magada, vähemalt kuni koiduni". Ta kõndis aeglaselt pika märja rohu sees maja ukseni. Ta koputas uksele. Keegi ei avanud seda. Ta koputas uuesti. Ta tahtis veel koputada, kuid siis avas keegi ukse...
Tüdruk: Tere! Mis sina siin teed? Mis su nimi on, poiss?
Kalev: Tere! Mina olen Kalev. Ma ei leia poodi üles. Kas siin on poodi?
Tüdruk: Ei, siin ei ole poodi. Tule sisse, ma teen süüa. Tahad ka? Sul on kindlasti kõht tühi. Tule aga sisse!
Kalev läks sisse. Majas oli suur laud ja ilusad valged toolid ja väike must telekas. Nõud paistsid laua peal olevat ehtsast portselanist.
Kalev: Sul on siin ilus maja. Elad sa siin üksi?
Tüdruk: Ei. Praegu jah. Ma pean olema kuni järgmise hommikuni üksinda. Muide, minu nimi on Paulina. Mind hüütakse Liisuks.
Kalev: Ja mina olen Kalev. Ma elan siit väga kaugel. Ma tahaks magada. '
Liisu: Ma teen meile kuuma #!?!#od, mu ema mulle õpetas seda, kui olin veel päris väike, aga jäi meelde. Ta ma annan sulle sahvrist ka natuke kreemisaiu. Tule, istu siia toolile. Pane need taldrikud ja tassid lauale, ma pressin meile mahla ka. Pohlamahla. Hapu, aga talvel hea. Võta saapad jalast, määrid muid põranda ära. Sokid sul on ju märjad! Võta need sokid. Need on täitsa uued ja puhtad, aga ma saan endale uued osta.
Kalev: Need on siis sinu sokid?
Liisu: Jah, aga need on ju musta värvi. Kui oleksid roosad, ega sa vist siis ei tahaks.
Kalev: Võiks tegelikult küll.
Liisu: Sööme nüüd. Võta saia ka.

10. minuti pärast ***...***...***...***...***...... Liisu: Lähme nüüd voodisse. Mul on kaks voodit. Üks on minu venna oma, keda pole kodus. Sa võid tema linal magada ja padja ja teki võid ka võtta. Hommikul otsime sinu kodu üles, eks?
Kalev: Jah. Head ööd!
Liisu: Head ööd! [/b]

Järgneb...