Metsas. (7)

Tere. Minu nimi on Mariette. Kas tahate teada, mis minuga täna juhtus? Oih, vabandust - unustasin öelda, et ma olen 8.aastane ja ma käin 2.klassis. Mul on tunnistusel kõik viied ja mul on kass Mirja, vend Kalev, ema Kaja ja isa Tom. Nad kõik on mulle väga tähtsad. Minu veld on 6.aastane ja ta on väga nunnu. Ausalt. Nonii, ma siis räägin. See juhtus nii ...

Hommikul tuli meile külla minu vanaema Helle, kes on väga tore vanaema mulle. Ta tuli meile kell 11 hommikul. Ta tõi meile isegi purgi mett kaasa kodunt ja purgi maasikamoosi, mida ta oma peenra pealt korjatud maasikatest tegi. Me olime väga rõõmsad. Mina ütlesin: "Igav on." Ema ütles mulle: "Leia endale tegevust ja paki asjad kokku." Mina imestasin: "Asjad kokku? Mis mõttes?" Ema ütles siis mulle: "Me ähme ju metsa. Kas issi ei rääkinus sulle sellest?" Mina raputasin pead. Ema ütles mulle: "Igatahes paki asjad kokku. Me lähme metsa. Ja me ööbime vanaema majas. Ta ju elabki metsas. Tal on ju maja metsa sees." Mina ikka väga imestasin. Aga ma pakkisin kokku soojad riided, nuuskamispaberid, hambaharja, hambapasta ja ka muud asjad. Ahjaa - magamiskoti ja sooja ja paksu magamisaluse võtsin ma ka kaasa. Dušigeeli võtsin ka kaasa ja seebi ning käterätik ka igaksjuhuks. Kui meil olid asjad koos, panime seljakotid ja teised kotid pakiruumi ning istusime autosse. Mina, ema, isa, vend, vanaema ja kass läks minu sülle. Mirjale pole puuri vaja, ta istub ka niisama rahulikult minu süles. Ma võtsin Mirjale kaasa ka natuke kassitoitu ja mänguhiire, millega ma teda autos lõbustasin. Kui me juba metsa äärde auto ära panime, võtsime kotid selga ja hakkasime vanaema maja juurde kõndima. Hea, et vanaema teagi oma kodunt sellise raja maha, et saaks näha, kuidas vanaema maja juurde minna. Me olime juba vanaema maja ees. Vanaema võttis võtme välja ja tegi meile ukse lahti. Me läksime sisse ja sättisime kõik valmis. Siis sõime vanaema juures võileibu ja jõime mahla ning siis ütles ema: "On aeg metsa minema hakata. Mariette! Võta kaasa vile ja kaasa pane ka soojad sokid ning soojad kindad. Kui te ära peaksite kaduma, vilista 3 korda järjest, sest 3 on ohumärk. Ja võta kaasa ka paar kommi või tüki šokolaadi, sest kõht võib natuke tühjaks minna ja siis on näksimist. Kas kõik on valmis? Läksime!" Me hakkasime minema. Vanaema jäi aga koju, et kui me metsast tuleme, siis on tema jõudnud sooja toidu valmis teha ja me saame kõik koos sööma hakata. Tegin enne lahkumist ka vanaema kalli. Ah, et kindlasti tahad sa küsida, et miks me kevadel metsa lähme. Seepärast, et niisama värsket ühku hingata ja võibolla leiab mõne seene ka. Olime vennaga ja emaga koos, isa oli ka meiega. Kass jäi aga vanaema juurde. Nad saavad väga hästi läbi ja vanaemale meedivad kassid ülekõige. Olime veidike kõndinud metsas, kuni märkasin, et näen enda kõrval ainult venda. Me olime eksinud!

Vend: "Kas me oleme eksinud?"
Mariette: "Kahjuks jah."
Vend: "Mis me teeme?"
Mariette: "Ma vilistan 3 korda." (Vilistasin)
Vend: "Nad ei kuule vist."
Mariette: "Ega vist. Õnneks ma võtsin šokolaaditahvli kaasa. Pool olen juba ära söönud autos."
Sõime vennaga kogu šokolaadi ära ja jagasime 4 kommi omavahel ära."
Mariette:" Kalev. ära kugista niimoodi komme alla. Nii ei jää sulle kommi kauaks alles. Sul on juba 1 komm ära söödud. Ma aga alles alustasin."
Vend: "Ma enam siis ei kugista."
Mariette: "Kuiads me koju vanaema juurde saame?"
Vend: "Ma ei tea."
Järsku nägime väikest majakest, kus tuli põles.
Mariette: "Lähme vaatame, kes seal on."
Vend. "Raamatus oli vanaema majas ja punamõtsike läks vanaema juurde külla, aga vanaema oli hunt ära söönud."
Mariette: "See oli muinasjutt. Lähme vaatame, kes seal elab. Tule."
Läksime vennaga koos maja juurde. Ma vajutasin ukselinki ja üks tädi vaatas mulle otsa. Ta ütles: Tule edasi."
Mariette: "Mul on vend ka kaasas."
Naine: "Väga tublid. Istuge. Kas te kurgivõileiba soovite? Mul on magusat küpsist ka."
Mariette: "Võib küll. Mis teie nimi on?"
Naine: "Lyybecka. Saksa tüdruku nimi."
Mariette: "Minu nimi on Mariette ja minu venna nimi on Kalev. Ta on 6 ja mina oeln 8. Me eksisime ära."
Naine: "Seda oli arvata jah. Mina olen 70.aastane juba. Ma .. Ma olen nõid."
Ma ehmusin nii ära, et minestasin. Kui ma ärkasin, siis lamasin voodid ja mu pea laubal oli külm rätt."
Mariette: "Kas ma minestasin?"
Naine: "Minestasid jah. Joo nüüd veidike seda jooki. See taastab veidike mälu ja annab hea enesetunde. Muide, kas teil vennaga on mingisugune soov ka? Igaüks, kes minu juurde tuleb, saab soovida minult ühesoovi."
Mariette: "Kalev, kas sul on mingi soov?"
Vend:" Ma tahaksin ..."
Mariette: "Kalev, mõtle enne, mida soovid."'
Kalev: "Ma soovin ... Ma soovin endale ühte väga uut punast puldiautot, a 2 ggdhktbba 675."
Naine: "Slim-bomm ... Pušsa! Kalevile punane puldiauto."
Kalev: "Aitäh."
Naine: "Palun. Aga Sina, Mariette, mis on sinu soov?"
Mariette: "Ma soovin endale sõrmuse, mis täidab minu väikesed soovid, kui seda keerata. "
Naine: "Ohoo. milline uus asi! Aga, olgu ... Slim-bomm .. Pušša! Mariettele keeratav sõrmus, mis täidab väikesed soovid."
Mariette: " Kuidas me saaksime sulle tänulikud olla?"
Naine: "Olge lihtsalt õnnelikud oma asjade üle. Muide, Mariette, ehk soovid oma sõrmuse kaudu, et oleksid tagasi kodus oma vanaema juures?"
Mariette: "Hea mõte, aga kust sa tead, et vanaema maja siin metsas on?"
Naine: "Ma tean kõike sellest Vagusi metsast."
Mariette: "Vagusi metsast?"
Naine: "Jah. Selle metsa nimi on Vagusi mets ja mina oeln metsa ülem."
Mariette:"Lahe. Aga meil on aeg minna. Kalev, tule minu avstu. Oli meeldib kohtuda, koju vanaema juurde tagasi!"'

No ja siis ta rääkis mulle, et ...

Ema: "Kallid lapsed? Kus te olite? Me nii muretsesime teie pärast! Oh, mu kallikesed!"
Vend: "Meil oli väga lahe. Ma sain selle puldiauto ka, mis issi mulle ei tahtnud osta."
Ema: "Kes sulle puldiauto kinkis?"
Mariette: "Tead ema, see on nii kohutavalt keeruline lugu. Hakkame sööma. mul on kõht tühi."
Ja siis me sõime sooja suppi ja võisaia. Ning magustoiduks oli maasikakook, mille vanaema ka juba oli jõudnud valmis teha. Praegu me vaatame kõik koos aga Galileod ja meil on kõik hästi. Ma saan siin kirjutada sellepärast, et isa võttis arvuti kaasa, et seente kohta vanaema juures uurida. Ja ma olen praegu Mängukoopas ja kirjutan seda juttu. Nii see meie seiklus oligi. Tsauu!