Tagasi Põrgus . (3)

Mina ja KiizhuMiizhu teeme koos järjeka :) Loodame et teile meeldib, ja ikka kriitikat ja kuldseid pastakaid :) .


Minu elu oli täielik põrgu...mind vihati, põlgati ja mul ei olnud ühtegi sõpra... peale sinu, mu elupäästja. Mitte keegi teine poleks päästnud mind nende **** käest, kuid sina päästsid mu! Ma loodan, et kohtan sind kunagi veel. Mul on ikka veel meeles sõnad: "Leona, kas sinuga on kõik korras?"
Olen otsustanud nüüd sellest rääkida, hoidke kinni, sest me rändame ajast 2 aasta tagasi !!
Läksin oma tavapärasele jalutuskäigule parki. Mulle meeldis seal sest sain omaette olla. Polnud neid nöökivaid koolikaaslasi ning mu väikest venda kes on ikka ülim ninatark.
Istusin pingile ning ootasin, keda, mul polnud õrna aimugi. Mul oli tunne, et keegi jälgib mind. Kell oli juba 10 ja oli pime. Ma hakkasin kartma ning hakkasin kodu poole kõndima, aina kiiremini ja kiiremini, kuni ma juba jooksin. Mul oli veel 100 meetrit kodu ukseni... 70 meetrit... 50 meetrit... äkki haaras keegi must kinni. Mind topiti autosse ja sõidutati minema. Karjusin kõigest väest, kuid tänavad olid tühjad ja keegi ei kuulnud mind. Algas üks aasta kohutavat vangipõlve...

Autori kommentaar »