Logi sisse»  |  APPI! Unustasin salasõna!  |  Registreeru kasutajaks
KasutajanimiSalasõna
KasutajanimiEmail
Teema: Järjejutud / Armastus

Minu Elu # 2 (5)

17.08.2009 12:32, x205 (Viimati luges: Anonüümne lugeja @ )
Lugemiseks kulub umbes: ( sõna)
Muuda teksti suurust: Aa+ Aa-

Eelmises osas :
Korjasin ruttu asjad kokku ja jooksin edasi, kuid need poisid keda ma mulle lähenemas nägin, olid mind juba ümber piiranud . Hakkasin karjuma, kuid keegi ei kuulnud mind . Nad võtsid mu kinni ja viisid minema ...
...Mul seoti suu kinni ning mindi viidi kuskile majade vahele kus inimesi polnud . Üritasin karjuda, kuid see ei õnnestunud . Nad hoidsid mind nii tugevasti kinni, et tundsin kuidas mu veri soontes tarduma lööb . Lõpuks lasid nad mu lasti, aga hakkasid mind jalgadega peksma . Kuulsin vaid nende naeru, kuid äkki see lakkas . Mõtlesin hetkeks et olen surnud, kuid keegi tõstis mu püsti , sidus suu lahti ja võttis mu sülle . Ma ei näinud midagi, kuulsin vaid et ta ütles : " Rahu kohe jõuad sa kindlasse kohta " .
Ärgates lamasin ma kuskil pehmes voodis, mul tuli tunne et laman nagu pilvedes . Üritasin silmi lahti teha, kuid ei suutnud, kõik oli liiga ere .
Lõpuks, suute jõupingutustega sain ma silmad lahti . Kuulsin oma ema häält ütlemas : " Jumal tänatud, ta ärkas ! "Nägin vaid suurt udukogu mu ümber, kuid eristasin inimesi : seal oli mu ema, isa, õde, vend, klasiijuhataja ning ... paralleelklassipoiss . Mõtlesin, et mida tema siin teeb, aga siis hakkasid ema ja klassijuhataja minult läbisegi küsimusi, et mis juhtus ja nii, aga paralleelklassipoiss takistas neid : " Kas te ometi ei saa aru, ta vajab puhkust ning kas ma võiksin temaga korraks omavahel rääkida ? " Kõik lahkusid, ema pobises veel midagi ja lahkus ka siis, kuid jäi koridori, palatiukse juurde mind põrnitsema . " Minu nimi on Kristjan ", alustas paralleelklassipoiss . " Mis juhtus " ? " Üritasin rääkida, kuid häält ei tulnud . " " Okei, sai Kristjan aru, mina olin see kes su siia, haiglasse tõi, need poisid on direktori juures ning poli.tsei on ka nendega juba rääkinud, sa olid üleni verine kui ma su leidsin . " " Aga nüüd puhka, sa oled niigi juba liiga kurnatud . " Hakkasin istukile tõusma, kuid Kristjan surus mu tagasi pikali . Vaatasin ema, tal jooksid pisarad, ning ta naeratas . Kristjan suudles mind laubale, ning lahkus .
Mida ta just tegi ? Ma ei suutnud seda enam unustada . Jäin jälle magama .


Kriitikat ja kuldseis pastakaidd, :D

Teavita ebasobivast sissekandest!

Autor:


ketuken

Kinkimine

 X 1
 X 0

» Fännid ( 0 )

 

Kommentaarid

KiizhuMiizhu


niilahe
 

ketuken

tänan,
 

--koeradonelu--

jätka
 

nukitsaplix

Sa ikka hull proo tibu or kana aga no vahet pole tee edasiii käbelt
 

ketuken

Üritan tibuuu or kkana ,
 

Lisa kommentaar

Kommenteerimiseks pead sisse logima