Kuidas minust sai piparkook (51)
Kuidas minust sai piparkook
Passin külmal poeletil. Ma olen ilusti kile sisse mässitud. Mind kutsutakse Tainaks. Imelik nimi eksole. Ma ootan, et keegi ostaks mu ära ja küpsetaks minust midagi head. Mõne aja pärast kuulen samme ning müüja tuleb minu juurde. Ma ei tea, kas see oli nüüd juhus või miskit, aga ta võttis just minu kätte ning asetas kassa kõrvale, kus keegi minu eest maksis. See keegi on mingi vana naine. Oma kortsus kätega võtab ta hellalt mind pihku ning pistab kotti. Imelik kott, haiseb natuke. Mingi aja pärast jõuame kuhugi maja juurde, ma arvan vähemalt, sest ega ma ju ei näe, olen puha koti sisse pandud. Äkki võetakse mind kotist välja ning pannakse laua peale. Vana naine võtab hoolikalt kinni mätsitud kile mu ümbert ning haarab taignarulli ja jahupaki. Naeratan mõttes. Ta veniatb mu pikemaks ning hakkab rullima. Varsti olen ma lapik nagu pannkook. Nüüd läheb naine kapi juurde ning võtab sealt südamekujulise piparkoogi vormi. Ahhaa, minust tuleb piparkook. Ükshaaval hakkab ta südamekesi välja lõikama. Kui kõik lõigatud asetab ta meid ahjuplaadile ning lükkab ahju. Oii, seal on päris soe. Nüüd on meid kokku 15. Ühest sai 15. Naeratan ja seda teevad ka teised südamed. Kui me oleme küpsendu kuldpruuniks võetakse meid ahjust välja jahtuma. Mõne aja pärast otsib naine kaunistamiseks glasuuri ning hakkab meid kaunistama. Ükshaaval teeb ta igale südamele ilusaimad kaunistused. Kui kõik on kaunistatud paneb ta meid ritta ja lausub: „15 helesinist piparkooki!“
Lisa kommentaar
Kommenteerimiseks pead sisse logima
Kommentaarid
hea jutt