Õnnelik lill (2)

ei tea, kas see just siia sobib, aga ei osanud teise kohta seda panna :)

Helesinisel, peaaegu pilvitul taealaotusel, sillerdas päikene rõõmsalt, nagu oli ta seda teinud igal suvehommikul. Soe suvetuul viib eksinud rohuliblesid kaugemale maad uurima. Metsalagendikul sööb väike kitseke helerohelist maitsvat heina.

Väike tüdruk paneb ennast kiiresti riidesse ning jookseb välja. Ta jalutab kodust kaugemale, et mängida looduses lilledega. Õnnelikult jookseb ta siia-sinna nuusutades kord üht, kord teist lilleõit. Äkki näeb ta eemal maast lahtikistud pika varrega ilusat lille. Tüdrukuke jookseb lille juurde ning võtab ta õrnalt oma pehmete käte vahele. „Sina tuled minuga kaasa!“ sõnab ta tasa.

Taaskord kodus olles, otsib ta köögist vaasi ning laseb selle vett täis. Õrnalt paneb ta lille vaasi. Taime õied on närbunud ning tundub, et ka lill ise on kustumas. Õhtu saabudes läheb tüdruk magama.

Hommikul jookseb ta ruttu lille juurde ning paitab selle kroonlehti. Lilleke justkui vaatab tüdrukule tänulikult otsa, et see ta päästis. Väike neiu paneb lillele uue vee ning jääb õnnelikult seda vaatama. Lill on justkui uueks saanud. Tema säravad õied ja rohelised lehed kiirgavad õnne ja tänulikkust!