Kevadeootus (8)

"1 minut veel ja siis hakkab kevad ... Veed juba vulisevad ja lumi on juba ammu sulanud, kadunud kui tina tuhka ... Tuleks kevad juba ometi kiiremini. ... Kevad kus sa küll oled?" mõtisklesin ma ootusärevalt elutoa aknalaual. Otsekui mu küsimusele vastates ütles ema: "Ah, mis sa muretsed, küll kevad tuleb. Iga aasta tuleb. ... Näe! Kell ongi juba 13:02. KEVAD ON KÄES! Ruttu haarasin ma oma telefoni ja saatsin kõigile oma sõpradele sõnumi milles seisis " Ilusat päikselist kevadet! ". Mu väike õdegi jooksis mu juurde ja küsis et kas kevad on juba käes. Mina vastasin talle naeratades jaatavalt. Kuna oli veel märtsikuu ja ikka oli kraad nullis, siis pidime jope selga panema, kindad kätte ja mütsi pähe. Nii kiiresti kui saime jooksime uksest välja ja tervitasime kevadet isiklikult. Pärast pikaajalist õuesolekut märkasin ma alles taamal ilusat seitsmevärvilist vikerkaart. Vikerkaar oli tegelikult üpriski selge ja väga suur. Ilmselt tahtis temagi kevadet tervitada. Õues hakkas natuke kõhe ja otsustasime õega minna tuppa ... emale seltsiks, eks aknast saab ju ka kevadet nautida. Mina ootan seda igatahes väga.

Ilusat kevadet kõigile!

Autori kommentaar »