Needus 1# (4)

Aasta oli 1912, kui elas üks kaheteistkümneaastane tüdruk Marie, kel oli ka väga abivalmis, lahke ja tore perekond. Aga nende perekonnal oli üks needus, mida keegi küll ei uskunud.
Ühel päeval oli ta isa haige, tal oli vähk. Ja kuna sel ajal ei osatud seda ravida, siis täpselt 7 päeva, 7 tunni ja 7 minuti pärast ta suri.
Perekonnale oli see raske löök, kuna isa oli ainsana perest töödatud ja ilma temata jäid nad kiiresti vaeseks.
Mariele oli jäänud, vaid ta ema ja vend.
Kuna linnas oli tööpuudus, siis nad otsustasid võtta oma hobused ja kapata vabadusse, kus oleksid nad saanud alustada uue eluga.
Ühel vihmasel ööl nägi Marie und, kus ta leidis palju raha ja hommikul ärgates otsustas ta sellest emale ja vennale rääkida. Kuna tüdruk oli unes näinud täpset kohta kuhu nad minema peavad, siis otsustasid nad aaret otsima minna.
Nad reisisid väga kaugele ja ühel hetkel olid nad ookeanini jõudnud. Perekond vahetas oma hobused paadi vastu, et jõuda sellele saarele. Paadisõidu ajal aga, juhtus üks kurb sündmus-Marie vend suri. Ainult kummaline oli see, et see oli paadisõidu algusest 7 päeva, 7 tunni ja 7 minuti kaugusel.
Umbeskuu pärast olid nad jõudnud saarele, mis asus keset Atlandi ookeani.
Ühe tunniga vaatasid ja otsisid nad saare läbi, aga Marie ega ta ema ei leidnud midagi ohtlikku.
Nad ehitasid endale bambusest majakese, millel oli palmilehtedest katus. Maja oli vastupidav ja vihmakindel. Ema tegi bambusest laua ja tooli, lisaks ka voodi, kus nad magada saaksid. Marie sisustas maja asjadega, mida nad kaasa olid võtnud, nt lauanõud, tekid, padjad ning linad. Söögi said nad saarelt.
7 päeva, 7 tundi ja 7 minutit peale saarele jõudmist suri Marie ema.
Ühel ööl nägi Marie jälle und, kus ta kohtas kõiki oma perekonnaliikmeid. Isa ütles talle, et otsiks selle varanduse üles, üks kõik mis ka juhtuma peaks, sest kui ta selle leiab, siis ei pea ta enam needuse all kannatama.
8 aasta pärast elas ta ikka saarel, kuid ta ei olnud aaret veel leidnud. Ta oli otsinud läbi kõik saare sopid, kõik lohud ja isegi veest oli ta vaadanud, aga ühel ilusal päikselisel päeval, kui ta oli järjekordselt ujuma läinud, hakkas ta mõtlema kust ta veel otsinud pole ja siis talle meenus.

Autori kommentaar »