Seekord läks küll üle piiri ehk matk Setomaale


Neljas päev
28. juuni 2004


Parim Koht 2004

Mida päev edasi, seda hiljem me ärkasime. Nüüd saime üles alles keskpäevaks. Isegi hommikusööki tegime ligi kaks tundi. Aga mis siin salata - terve hommiku sadas ka päris kõvasti vihma.

Lõuna ajal läks kenamaks ja kõndisime Obinitsasse. Tee peale jäid kaunid tõusud ja langused, Obinitsa paisjärv ja Seto laulikute mälestuskivid.

Setumaa teed

Punamütsike

Tegelikult oli meil plaan edasi liikuda ka Meremäele, aga vaatasime, et nii ei jõua me enam bussi peale, mis meid Võrru viiks. Seepärast ootasimegi Obinitsas bussi, sõime jäätist, ja ohoo, meie üllatus oli suur, kui selgus et Võrumaa liinidel sõidavad vanaaegsed paz-bussid! : )

Bussis, t äitsa segi juba

Tuuli ja Ülle on leidnud
bussis mõnusa asendi


Siin on ka väike videoklipp meie bussisõidust

Kõige toredam oli see, et buss ei sõitnud Võrru mitte otsejoones, vaid tegi enne Võrumaal terve ekskursiooni. Nii nägime veel ka Meremäed ja sealt avanevat hingematvat vaadet, Vastseliinat, Heleni onu maja ja palju muud.

Õhtul tegime Heleni kodus Kosel sauna ja käisime järves ujumas. Järgmisel hommikul sõitsime bussiga Tallinna..... ja nii tore tunne oli. Tõeliselt.... : )

 
- - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - -

 


Neljanda päeva marsruut. Läbitud distants ca 5 km.