Seekord läks küll üle piiri ehk matk Setomaale

Kolmas päev
27. juuni 2004

Seto mehe kanad

Traditsiooniline pilt Üllest ja lehmast

Kolmandal päeval ärkasime suhteliselt hilja. Kell oli juba üle keskpäeva, kui Õrsava järve äärest lõpuks liikuma saime.

Hommikusöök	Enne minekut jälle paagid täis

Kohe Värska külje all külastasime Seto talumuuseumi, mis on üldiselt ikka hiiglama mõnus koht. Astuge kindlasti läbi!

Värska kali. Lihtsalt Imehea.	Ohtlik samurai, taamal talumuuseum

Edasi astusime jälle mööda pikka maanteed läbi Verhulitsa ja ühes kohas ületasime lausa Eesti-Vene piiri. See umbes 20-meetrine jupp, kus järsku keset teed läheb riik üle Venemaaks ja siis jälle Eestiks, on ikka tobeduste tipp, seda võib küll öelda...

Võtab nõutuks küll

Enne Lutepääd keerasime Mustoja maastikukaitseala suunas.

Teeristil uurisime kaarti. Taamal paistab suhteliselt mahajäetud talu...	... ja taluaknast paistsid laua peal sellised vahvad pildid.

Kõndisime umbes kümme kilomeetrit mööda metsateid. Maastik on seal muidugi kena - selline männine ja liivane, kohati aga ka väga märg (läbisaamiseks on vaja kasutada pläturežiimi asemel paljaid jalgu). Selline hästi vaikne ja inimtühi tee sellegipoolest. Vaid paari eksinud seenilist kohtasime.

Ühismasseerimine Mustoja maastikukaitsealal	Juuni. Võib-olla tuleks teha ainult Ülle-kalender? :)

Otsekui välk selgest taevast, kohtasime ühes kohas keset teed metskitse.

Kits

Siim hakkas just pildistama, kui järsku jooksid meie poole selja tagant hobune ja lehm (!!). No kujutage ette - täielik vaikus terve päeva ja siis, just kui ei soovi kitse ära ehmatada, ilmuvad mittekusagilt välja sinu poole jooksvad hobune ja lehm! Need olid tõelised üllatajad ikka tõesti.... See oleks nagu mingis naljafilmis olnud lihtsalt! Kits kadus sellise asja peale muidugi kus seda ja teist. Aga ka hobune pages koos lehmaga õige pea, sama äkki kui olid ilmunudki...

Metsik ratsu keset preeriat...	... ja temaga kaasas olnud sama metsik lehm

Kohe varsti jõudsime Matsuri lähedale,kus tegime silohoidla juures söögipausi. Hästi sombune ja kõle selline, nagu ka piltidelt näha (vihma tibutas terve päeva).

Söögipaus silohoidla kõrval	Siim demonstreerib oma jalamuskleid (ikkagi kolmas päev jalgsimatkal)

Edasi liikusime mööda suurt maanteed natuke maad Koidula piiripunkti suunas, tee peal nägime hästi palju veoautosid, kes meile tuut-tuut lasid! Äge!

Suurel maanteel Koidula piiripunkti poole

Varsti keerasime väikese külavahetee peale, kus tee äkki ära kadus. Tüdrukud ja Tõnis jäid ootama (kuula), Sulev läks koos Siimuga õiget rada otsima ning lõpuks leidsidki läbi rinnuni heina ja metsatuka raudtee üles. Kuula, kuidas teised järgi tulid.

Leidsin raudtee!	Ei ole see õige matkasell, kes oma elus pole mööda raudteed kõndinud! :)

Raudtee oli iseenesest muljetavaldav: kuna Võrumaa on väga künklik, siis on kohati tehtud raudtee jaoks lausa hiiglaslikud kõrgemad vallid. Selle raudtee pealt uuesti alla tulemist võiks võrrelda mägironimisega - igatahes see on metsi, millised järsakud seal on...

Mägironijad. Vaade ülalt alla...	... ja alt üles.

Kõige lahedam on see, et selle valli seest tuleb läbi nii tee kui oja ühekorraga - auk oleks justkui lihtsalt oja jaoks, aga mõlemalt poolt läheb ka sõidutee sinna sisse....uhh. Peagi ületasime veel teistki raudteed, ka siin on läbi valli aetud nii oja kui tee - tõeline insenerikunst!

Raudtee, rongi, tee ja oja ristumiskoht. Vedur laseb meile signaali, nii äge on! :)

Väljas läks muudkui pimedamaks ja jahedamaks, aga mingil seletamatul põhjusel läks meil tuju aina paremaks ja tee peal suisa laulsime ja tegime igasugust huumorit.

Kuula päeva laulu

Võmmorski juures tegime juba väga-mitmenda villide-katki-torkamise-peatuse ja siis päris hämaras jõudsime välja Soe tallu meie kõigi suure isa ja õpetaja Ain Sarve juurde. Kuula jutustust.

Peremees Ants	Sulane Ain

Ain võttis meid muidugi suure rõõmuga vastu ja enne kui lauta heinte peale magama läksime, laulsime kõik koos ning kuivatasime oma riideid Ainu saunas. Väga kihvt oli!

Ain laulab, meie kuulame ja laulame kaasa...	... ja joome kuuma teed.	Ööseks jälle heintesse

Kuula: Epu lugu ja jutud
Kuula veel: pii, pii, pii, pii

Kolmanda päeva marsruut. Läbitud distants ca 30 km.

LOE EDASI JÄRGMISE PÄEVA KOHTA