Teema: Võistlused / Teemade supipott ehk Mängukoopa juubeliaasta varia

See teine tšikk (1)

"Kallis Karl

kirjutan sulle päeval, kui meie viimasest koosolemisest on möödas 8 tundi. Sa vaatasid mulle nii meelalt otsa, aga mul oli kiire. Mul on alati kiire. Elu vajab elamist.
Sa meeldid mulle. Oled meeldinud meie esimesest tutvumisest saadik. Ei, ma ei mõtle, kui sind esimest korda nägin. Siis oli mul sinust südamest suva. Sa olid üks poiss massis, kena poiss küll, aga siiski mass. Vaid tookord, kui istusin raamatukogus ja sa vaikselt mu kõrvale maha istusid. Me polnud kunagi rääkinud ja ma pole siiani kindel, kas sa mäletad mind tollest hommikust, millest just kirjutasin. Aga mingil maailmale tundmatul põhjusel istusid mu kõrvale. Ega me ei rääkinud koheselt. Esiteks muidugi, sest viibisime raamatukogus, teiseks, sest me tegelikult ei teadnud teineteist tollal.
Sel ajal oli mul teine poiss. Ja sul oli ka oma neiu. Mõlemad omadel põhjustel hoidsime teadmist enda teada. Ma olin küll kindel, et rajan Kirilliga kord koos kodu. Ning tegelikult olingi siis kõrvuni armunud temasse. Ma sain sinu neiust teada pärast 8 kuud sõprust. Mitte isegi sinult, vaid su parimalt sõbralt. Ta oli meid korduvalt näinud, kui hommikul su magamistoast väljusime. Siis ta lõpuks küsis, kuule, kas sa üldse tead. Ei teadnud. Poleks osanudki arvata.
Meil oli kuu aega vaikust. Ma arvasin, et kui asi ikka meie vahel läheb nii tõsiseks nagu oli oodata.. Ma olin nõus Kirilli silmapealt maha jätma. Ma olin nõus avasüli sinu käte vahele langema. Aga nüüd oli meie vahel sinu neiu. Ma ei tahtnud olla kodurikkuja, ma ei suutnud sulle see pärast kuu aega otsa vaadata. Vahel kartsin, et kohtan teid koos linna peal. Mida ma siis ütlema peaks? "Tere, ma olen see teine neiu!" See teine tšikk. Ma olin su see teine tšikk. See neiu, kellest sa kunagi ei räägi. Mingi suvaline tüdruk, kelle ära vallutasid.
Sa väitsid midagi muud. Sa olid, et sa oled nõus tast lahku minema. Ainult siis kui mina seda ka teen. Üks suur ultimaatum. Kumbki meist ei julgenud esimest sammu astuda. Kirill kodus oli aru saanud, et midagi on valesti. Ta proovis meievahelist sära taastada.. aga tulutult. Sinu rohekassinised silmad ja tätoveerinug ja su naeratus ja su huumor.. Kirill oli imeline, aga sina olid see, mida vajasin. Sa teadsid, et ma vajan sind. Sa said aru, kui lihtne on mind jalust nõrgaks võtta.
Kolm kuud läks mööda ja me polnud rääkinud. Me saime Kirilliga omavahel asjad paika. Ta kutsus mu enda juurde päriseks elama. Ma ütlesin "Jah". Sa korra helistasid, küsisid, kas ma tahaks kokku saada.
Sellest möödus kuus kuud. Sa vahetevahel helistasid või kirjutasid. Kurtsid, kuidas selle sama neiuga on ikka nii jube koos elada. Et eit, nagu sa teda kutsusid, aina lükkab ja sunnib ja käsutab. Ma lihtsalt kuulasin sind. Ma ei osanud ja siiani ei oska midagi öelda. Aega andis märku, et sa olid lihtsalt kerge kõrvale kalle. Mu elus lihtsalt polnud piisavalt põnevust, kõik oli liialt rutiinne. Aga uus kodu ja töö - see lõi uue rütmi. Sa ei küsinud kordagi, kuidas minul ja Kirilll läheb. Et sa teaks, hästi.
Viimasest telefonikõnest oli möödas umbes aasta ja paar kuud. Me Kirilliga otsustasime kolida teise linna. Sa elasid seal linnas. Ma korra nägin sind su neiuga, isegi teretasin, aga sa ei vastanud. Võib-olla sa ei tundunud mind ära. Sa vist ei oleks eeldanud, et ma lõpetan juuste värvimise ja kulmude tegemise ja akrüülide panemise. Et ma suudan koduseks jääda. Et minu päeva tipphetk on dressipüksid. Tollal ma olin oma magistrikraadi lõpetamas ja meil oli laps tulekul. Kui sind sugu huvitab, siis tüdruk. Aga sina tundusid sama aktiivne nagu ikka. Keegi kuskil mainis, et sa said ka lapse. Mitte oma neiuga, vaid et lasid kõrvalt. Muidugi oli see kuulujutt, ja ega ma enam väga ei huvitunud, millega sa tegeled.
Mööda läks veel aasta. Sa helistasid. Nutsid, et neiu jättis su maha. Palusid, et me kokku saaks. Ma olin nõus. Pärast kõiki neid aastaid, mu süda ikka võbeles mõttest sinust. Sa said šoki, kui nägid, mis must saanud oli. Ma olen nüüd ema. Ma ei jaksa end ilusana hoida. Mu elus on muudki...
Mu elus on muudki..

Ma loodan, et see kiri toob sulle südamerahu. Et su elus saab kõik kord korda. Minul on kõik paika loksunud. Ehk ükskord, kui on uus elu, saame kokku? Loome kodu? Aga mitte siin elus.

Vabandust.

Ma armastan sind.

Sinu Emily."

Teavita ebasobivast sissekandest!