Teema: Lühijutud / Noortejutud

Sadatuhat miljon kakskümmend tuhat (0)

"Hahahahaha!" naeris Maria üle poe. Ma olin just tulnud proovikabiinist ja ma kandsin helesinist kleiti ning roosasi mokassiine. "Ei, lihtsalt, ei. Helesinine ei ole sinu toon ja see kleit, kas see on tehtud prügikottidest ja ajalehtedest?" Vaatasin peeglisse. Jah, tõesti, vaatepilt polnud kõige ahvatlusväärsem. "Ma lähen proovin midagi muud, Maria. Viitsid tuua?" "Kamoon, Kate, me oleme läbi käinud sadatuhat miljon kakskümmend tuhat poodi ja tunnista, et sa ka enam ei viitsi?" "Sul on õigus. Lähme äkki sööma või midagi, ma ausalt ei jaksa enam kõndida." "Davai, tšikk, ma tean ühte head restorani, selle nimi on Peetri Pitsa ja see teeb kõige paremaid pitsasi ever." Noogutasi Mariale ning me suundusime pitsat sööma.
"Kui ma nüüd mõtlema hakkan, siis ma pole ammu pitsat söönud." ütlesin Mariale. "OMG! Sa teed nalja, eks?! Nagu pitsa on heaven, koht kus ma võiksin elada nagu igavesti." lausus Maria väga tibiliku häälega. "Hahahahaha, sa ikka suudad üllatada." "Ma tean" ütles ta ja pilgutas silma.
"Mar, vaata seda graafitit" "Miks #!?!#eegi kirjutama kuhugi seinale, ma armastan sind, Lubjana." Ma naersin kõvasti. "Oi näed, jõudsimegi kohale. PITSAAA!! MA ARMASTAN SIND!" Maria jooksis uksest sisse. Mina kõndisin talle järgi, lootuses, et ta tellib midagi head.

Autori kommentaar »

Teavita ebasobivast sissekandest!