"Eesti peamine eesmärk on, et me saaksime võimalikult kiiresti järgmised tarned kätte, nii Pfizerilt kui ka teistelt vaktsiinitootjatelt, mis võimaldaks võimalikult kiiresti haiglatöötajad, hooldekodude elanikud ja töötajad ja riskirühmade esimesed patsiendid ära vaktsineerida. Kui me räägime esimesest doosist, siis jaanuari lõpuks meil võiks olla umbes 40 000 inimest, kes on saanud esimese vaktsiinidoosi. Seejärel hakkaksid esimesed inimesed saama juba teist vaktsiinidoosi," ütles Kiik ERR-ile.

Kiik rääkis, et see kataks ära kogu tervishoiusüsteemi ja hooldekodude osa, selle arvestusega, et kõik tõenäoliselt vaktsineerimist ei pruugi tahta.

Kiige sõnul ei ole alust arvata, et järgmised Pfizeri vaktsiini tarned tuleksid väiksemad või viibiksid. "See annab meile kindlustunde kasutada ära enamik Eestisse juba jõudnud vaktsiinidoosidest," lausus Kiik.

"Me jätame teatud koguse küll reservi, aga me ei jäta päris 50 protsenti, vaid me arvestame sellega, et järgmised tarned tulevad peale," lisas ta.

Kiik selgitas, et Eesti on kahe tarnega saanud 19 500 vaktsiini, millest 5000 jääb reservi.

Vaktsineerituks loetakse inimene, kui ta on saanud kaks vaktsiinisüsti. Nende süsti päevade vahe peab olema 21 päeva ja vaktsiin hakkab mõjuma seitse päeva pärast teist süsti. Kiige sõnul Suurbritannia eeskujul seda süsteemi muuta kavas ei ole.

Saksamaa aga muutis süsteemi, kuidas fikseeritakse koroonaviirusesse nakatumise näitajat 100 000 elaniku kohta, mõõtes seda kahe nädala asemel nädalapikkuse ajaga. Kiik rääkis, et Eesti vaatab pidevalt mõlemat numbrit.

"Vaatame nii ühe nädala nakatumise taset nii maakonniti kui ka riigis tervikuna ja ka kahe nädala oma. Seda teeb nii Covid-19 teadusnõukoda, seda numbrit teab ka terviseamet. Me mõõdamegi paralleelselt mõlemat. Avalikus kommunikatsioonis oleme jäänud selle ühe arusaadava mõõdiku juurde, mida on kasutatud juba üle poole aasta ja mis on ka Euroopa tasandil kokku lepitud, et mitte tekitada segadust, et mis siis nakatumisnäitaja parasjagu on ja et oleks ka võrreldav tase teiste riikidega," rääkis Kiik.

Viiruse levik näitab stabiliseerumise märke

Kiige sõnul näitavad erinevad andmed ja uuringud viiruse leviku stabiliseerumise märke Eestis.

"Teatud stabiliseerumise märke me nägime juba enne pühi ka Tartu ülikooli seireuuringus, mis näitas seda, et juhuvalimiga testitute puhul oli tase sarnane novembrikuu lainega, ehk suurusjärgus 1,2 ja 1,3 protsenti Eesti elanikkonnast oli koroonaviiruse kandja. Samamoodi haiglaravi näitaja viitab teatud stabiilsusele ning ka reovee seireuuringu tulemused näitavad teatud langustrendi juba mitmendat nädalat järjest," rääkis Kiik.

Ta ütles, et kuigi aastavahetuse perioodi on veel vara hinnata, siis jõulupühade aeg tõenäoliselt suurt nakatumise hüpet kaasa ei toonud." Aastavahetuse mõju saame hinnata selle nädala teises pooles ja uue nädala alguses."

Kiik loodab, et valitsusel on võimalik asuda järk-järgult erinevaid piiranguid leevendama. Eeskätt võiks puudutada haridusvaldkonda.

Eesti piirangud on kehtestatud õigeaegselt

Reporter Indrek Kiisler küsis Kiigelt ka, kuidas ta kommenteerib olukorda Lätis ja Leedus, kus on kehtestatud ranged piirangud, ent nakatumiste arv oluliselt alla ei ole läinud.

Kiik rääkis, et piirangute puhul on alati küsimus nende sihituses, efektiivsuses ja ka ühiskonna teadlikkuses ning inimeste valmisolekus neid järgida. Samuti on oluline viiruse üldine leviku tase ühiskonnas piirangute kehtestamise ajahetkel.

"Eestis me oleme seni suutnud hoida viiruse leviku muu Euroopaga võrreldes pigem kontrolli all, ei ole toimunud sellist väga laiaulatuslikku ühiskonna nakatumist, mis juba tähendaks seda, et piirangute kehtestamise puhul peab arvestama, et nende mõju võib ilmneda väga pika perioodi jooksul, kuna lihtsalt suur osa inimesi saavad ikkagi nakkuse oma töökohas, oma perekonnas, oma lähimas suhtlusringis, mida ei ole võimalik ühegi sellise mõistliku piiranguga tegelikult ka ära hoida, kuna arusaadavalt me ju ei katkesta inimeste tööl käimist, me ei katkesta täielikult inimeste omavahelist suhtlust, eeskätt pereringis, sugulaste ringis," lausus Kiik.

Kiik rääkis, et Eestis kehtestatud piirangud on kehtestatud õigeaegselt ja samas on inimesed olnud valmis neid täitma. Samas kehtestati piirangud enne, kui viiruse olukord oleks läinud liiga rängaks.