Kopsude struktuuri võivad sattuda nii õhu kui ka vere kaudu levivad viirused ja bakterid. Just sedalaadi rünnakuid aitavad vältida makrofaagid. Ometi võivad teatud tingimustel need  muuta raskemaks ka kopsudega seotud haigused, seda näiteks kroonilise obstruktiivne kopsuhaiguse (COPD) ja COVID-19 puhul.

Makrofaagid võivad kujuneda erinevalt, muu hulgas võib see toimuda valgete vererakkude ehk monotsüütide kaudu, mis on jagatud erinevatesse geneetiliselt määratletud põhitüüpidesse. Inimese puhul tuleks ennekõike eristada "klassikalisi" CD14+ monotsüüte ja "mitte-klassikalisi" CD16+ monotsüüte. Seni on inimkopsudes olevate makrofaagide kujunemisega seotud uurimistöö olnud lünklik ja piiratud.

Rootsis asuvas Karolinska instituudis tehtud uuringus kasutati mudelit, mille abil sai uurida kopsumakrofaagide teket otse elavas kopsus. Seda lähenemist kombineeriti meetodiga, mis vaatleb geenide aktiivsust üksikutes rakkudes ehk RNA järjestamist. Seeläbi avastati, kuidas vere monotsüüdid muutuvad inimkopsude makrofaagideks.

Uurimuse eestvedaja, Karolinska instituudi meditsiini osakonna kaasprofessor Tim Willingeri sõnade järgi näitab nende uurimus, kuidas klassikalised vere monotsüüdid liiguvad hingamisteedesse ja kopsukoesse ning muunduvad makrofaagideks, mis omakorda kaitsevad kopsude tavapärast toimimist. Willinger lisab, et kaitsvate makrofaagide tekkimisel on seejuures oluline roll spetsiifilistel HLA-DRhi monotsüütidel.

Seevastu mitte-klassikalised monotsüüdid arenevad makrofaagideks kopsude veresoontes ega liigu edasi kopsukudedesse.

Elze Evren, uurimuse esimene autor ja Willingeri töögrupi doktorant, lisab, et teatud makrofaagidel on tõenäoliselt seos mitmete raskete kopsuhaigustega ja nad võivad soodustada tõsiste põletike ja infektsioonide teket.

Teadlased usuvad, et nende tehtud avastused aitavad selgitada koroonaviirus SARS-COV-2 mõju. Põletikuvastased makrofaagid võivad asenduda seda soodustavate vere monotsüütidest arenenud makrofaagidega.

Kokkuvõtvalt sõnab Willinger, et nende töörühma tehtud uurimistöö tulemused võivad anda olulisi juhtnööre, kuidas tulevikus vähendada COVID-19 põhjustatud kopsukahjustusi ja suremust.

Uurimus ilmus ajakirjas Immunity.