Elu On Ebaõiglane (1.osa) (11)

Sissejuhatus.

16.aastane Ashley elab linnas nimega Phoenix. Seal käib ta koolis , elab normaalset elu,kuni Ashley parim sõber Rose muutub väga veidraks.Samal ajal jätab tema poiss Daniel ta maha.Tema ainuke lootus on toetuda Rose'i sõprusele.Aga Rose on endiselt veider ega suhtle enam Ashleyga.Ashley üritab mõista,mis on juhtunud Rose'iga..Lõpuks saab Ashley aru,mis tema parima sõbra Rose'iga on juhtunud aga ta ei suuda oma parimast sõbrast eemalduda, kuigi Rose ütleb,et see oleks temale endale kasulikum.Ashley vajub musta masendusse, kui Rose linnast ära läheb.Seejärel tutvub Ashley salapärase,võluva ja imeilusa Chris Wather'iga.



Seisan oma koolikapi juures,kui mu parim sõber Rose minu kõrval erutusest väriseb. ,,Ashley,sa pead seda uut kutti nägema!Ta on nii kuum!'' kilkab Rose.Pillan õpikud maha. Porisen: ,,Ja mis siis?MINUL on juba poiss olemas,kui sa seda endiselt ei tea.'' Rose vadistab ikka veel edasi,kuigi nüüd juba natukene pettunult : ,,No ma mõtlesin,et see Daniel pole ju ikka sinu maitse.''Rose teeb grimasse.Ütlen juba sajaviiekümnendat korda: ,,Ta on see,keda ma terveks eluks vajan.Said aru?'' Rose poriseb : ,,Just nii.Aga tead sa ka,kes see uus poiss on?''Vastan õpikuid maast korjates: ,,Nop,aga kes see on?''Väike uudishimu ka ju ikka.Porisen omaette mõttes,pidin ma seda ütlema,Rose läheb ju kohe õnge.Rose võttis muidugi kohe vedu :,,Tema nimi on Chris Wather!''Mul pole midagi öelda ja Rose jätkab:,,Niiet sa oled temast huvitatud, jah?''Kõnnime edasi matemaatika klassi juurde,arutledes Chris Wathersi ja tema õdede ning vendade üle.Algab tund.Rose räägib mulle sosinal,et Chrisil on 2 õde ja 2 venda.Chrisi õdede nimed on Elisa ja Alice.Elisa on 17 ja Alice 16.Chrisi vendade nimed on Emmett ja Eric ning nemad on mõlemad 18.Chris ise pidavat olema 17.Seejärel küsib õpetaja Rose'i ja ta ei saa selles tunnis enam võimalust mulle Wather'itest rääkida.Kui mata tund lõpeb,kõnnime vaikides füüsika klassi poole.Algab tund.Õpetaja annab mulle kätte töö,mille peal on märgitud punasega B.Tänan jumalat,et ma C+-i ei saanud.Ema sõimaks mu läbi.Tema hinnete normi kuuluvad A-B.Kui on alla selle,karjub ta mu peale umbes tund aega ja siis ei räägi minuga 2 päeva ning teeb solvunut nägu.OK-tagasi füsa juurde.Meil käib praegu mingi eluhaige teema.Ma ei saa mitte midagi aru.Ma ei suuda selle teema nime isegi korralikult välja hääldada,niivõrd keeruline on see.Tund lõpeb ning algab söögivahetund.Kõnnime Rose'iga kohvikusse.Istume lauda ja siis lipsab minu kõrvale Daniel. Ilus ja armas.Teeme väikse huuled-korraks-kokku suudluse, samal ajal kui Rose meid pettunult pealt vaatab.Daniel küsib : ''Kuidas sul läinud on?'' ''Normaalselt.Mul vedas füüsika tööga, ülinapikas punane B.'' Siis maandub minu kõrvale mu väga hea sõber Marianne.Pööran pilgu Danielilt kõrvale ning siis ma näengi neid esimest korda.Nad istuvad akna ääres, minust nii kaugel,kui vähegi võimalik.Küsin Rose'ilt, kes on kes.Rose räägib mulle ainult seda,mida on kuulujutuallikatest kuulnud. Rose jutustab mulle '' See lokkis pruunide juustega on Chris.Temast paremal olev tüdruk on Alice,tal on pruunid õlgadeni juuksed.Ta on tõeliselt veider.Ma näen teda ringi tantsimas iga nurga peal.Alice'ist paremal on Emmett, nad käivad.Emmett'i kõrval on Elisa ja tema kõrval on Eric.Elisa ja Eric on samuti koos.Emmett on see blondide lokkis juustega, Elisa blondide pihani juustega ja Eric, tema on see,kellel on mustad juuksed.'' Ma aina vahin neid, sest nad kõik on nii sarnased.Ei, noh, nad on kõik välimuselt erinevad, ainult nad on kõik imeilusad.Ma ei ole mitte kunagi kedagi nii ilusat näinud.Nad räägivad omavahel väga vaiksel häälel.Nende kõik näojooned on täiuslikud.Nad ei söö mitte midagi,vaatavad kõik eri suundadesse,ent ometi,näen ma nende võrratuid huuli vaikselt liikumas.Kuid on üks sarnasus, sarnasus, mis torkab enim silma kõigi nende eelmiste sarnasuste seast. Nad on KÕIK väga valge nahaga.Nad on sama valged nagu lumi. Nad on sama valged nagu...noh,kõige valgem mis üldse olla saab.Järsku pöörab üks neist, Chris, uudishimust põlevate silmadega minu poole.Pööran piinlikusest pea ära, jumal tänatud,et ma Daniel'iga koos olen. Sõnan Rose'ile ja Daniel'ile ''Nad on kõik nii ilusad.Nii valged.Nad ei ole inimesed.''Olen sõnatu.Rose ja Daniel naeravad.''Ah,mis sa ajad! Kes nad ikka olla saavad?Jääkarudest arenenud inimesed?''naeravad ja lagistavad nad läbisegi.Kuid ma jään oma kahtlustele kindlaks. Valged kui lumi, ilusad kui täht säramas kuuvalgel ööl - teeb kokku ainult ühe järelduse : nad ei ole inimesed.

Jätkan?