Teema: Järjejutud / Ulme / Õudus

Surmale määratud !!! (0)

See ei räägi minust aga kasutan mina vormi


Tere mina olen jessie ja olen 22 aastane. ma elan koos oma vennaga kes käib veel koolis ja on 18 aastane. ma käin tööl ja teenin raha et me süüa saaksime. meie vanemad surid ära juba kolme aasta eest. ja nüüd minu jutt sisaldab seda kuidas mu vanemad surid ja mis siis edasi saab.



jessie: "Ema kas me peame ikka pariisi minema? Ma olen ainult siis nõus tulema kui mu sõber kaasa tuleb !!!"

ema: " ei tea kes siis tuleb ?"

jessie: " nohh.. äkki haley saab tulla?"

ema: " no kutsu siis aga ütle et peab ise kinni maksma! umbes 3 000 krooni ta võiks natuke raha kaasa võtta näiteks 5000 krooni sellest peaks ju kaheks nädalaks aitama? pangas vahetame raha ära! "

jessie: "okey!"

nii nüüd me hakkasimegi pariisi minema koos haleyga. siis olin mina alles 19 aastane ja Markus (minu vend) oli15 aastane. haley oli minuga sama vanune.

jessie (lennukis haley kõrval): "kas sa oled põnevil? ma arvan et sellest tuleb minu parim reis koos sinuga!!!"


kuid ma vist eksisin. sest kui me hakkasime lendama ja olime lennanud juba kuskil kaks tundi hakkas lennuk hullult rappuma. ma mõtlesin juba et me kukkume alla samamoodi kui teadmatus kadumises. aga õnne ei kukkunud. kui olime rvatavasti pariisi lennujaama jõudnud oli kõik nii kole nagu oleks torm siit ülekäinud. mu ema läks wc otsima ja isa otsis meie kohvreid tuli meie juurde üks mees kes küsis midagi võõr keeles...


jessie: " sorry but I don't understand."

võõras mees: " okey are you stoping here with your familia?"

jessie: "yes I do! it's paris yes?"

võõras mees hakkas selle peale naerma ja kadus. kui ma sellest isale ja emale rääkisin oli juba hilja sest selgus et lennuk oli peatuse teinud ja kütust võtnud. aga lennuk oli juba ära lennanud. nüüd me läksime info punkti kus selgus et me oleme hoopis tšehhis kus oli tõsiselt rõve. aga pealinnas oli juba ilusam nii me jäimegi hoopi tšehhisse.

me võtsime õhe ilusa hotelli ja me vahetasime hotellis raha ära.

jessie (kohvrit uurides): " kuule kus mu see punane särk on mille ma kaasa võtsin?"

ema: "milline punane kas selle koera pildiga?"

jessie: "jah mis siis muu?"

ema:"ei tea ehk ei võtnud kaasa?"

jessie: "kindlalt võtsin aga noh vb siis ei võtnud ka."

me läksime alla sõõma ja kui olime kogemata üles poole liftiga sõitnud nägime haley ja markusega midagi eriti hammastavat ja jubetat.
kui lifti uksed vanesi oli seal klaasist tuba. põrand oli klaasist ja seinad isegi laed. kui ma läksin seina ligidale peegeldus sealt selle sama mehe pilt kes lennujaamas oli olnud. ja kui ma selja põõrasin olid...

Autori kommentaar »

Teavita ebasobivast sissekandest!