Nagu armastus, kuid siiski mitte päris #3 (6)

Uus osa. Keira oli kannatamatu, selle pärast siis nii kiiresti uus osa. Ja selle pärast ka, et eelmisega suht viivitasin ka. Loodan et meeldib. Head lugemist!

“Kas sa võiksid pärast minu tunde siia samma tulla?”
“ Muidugi,” Ütles Michael õrnalt kuid siiski tibakese kurbusega hääles. Ta ju pidi terve päeva ootama, millal Katil tunnid lõppevad.

Kati ei suutnud koolis üldse keskenduda. Kui keegi temaga juhtus vahetunnis rääkima, siis Kati ei kuulnudgi, mida talle õeldi. Ta suutis mõelda ainult sellele hommikule, sellele kallistusele, sellele poisile, sellele, et pärast tunde saab ta taas Michaeliga kokku. Katil oli koolis olla veel vaid paar tundi, kuid juba ta tundis, et ta peab minema. Ta ei suuda enam oodata. Kuid samas arvas ta, et kui ta varem läheb, siis ei ole vampiiri seal, ning on kasulikum ikkagi koolis olla. Mis sellest, et ta ei suutnud keskenduda, see oli ikkagi parem, kui see et ta pidi ootama ja külmetama metsas. Sellele mõeldes suutis ta kuidagi need kaks koolitundi ära kannatada. Kati tormas suure jooksuga garderoobi, ta pani välisriided selga ning oli juba uksest väljumas, kui äkki astus tema juurde tema ajaloo õpetaja ning lausus: “ Kas sa oled juba unustanud, et sul pidi täna olema eesti keele järeltöö?”
Siis meenus ka Katile, et õigus küll. Kuidas ta selle võis unustada... Kati küsis õpetajalt: Kas see on kohustuslik, et ma selle töö järele teen?”
“ Noh, sa ju said ikkagi 3+, niiet kui sa ei taha, siis sa ei pea tegema, aga kui sa selle töö sellise hindega jätad, siis arvata võib, et ka su selle veerandi eesti keele hinne tuleb 4.”
Kati otsustas, et see hinne on normaale, ning et ta ei pea seda tööd järele tegema. Siis ütles ta õpetajale head aega ning jooksis kiiruga mööda teed. Lõpuks hakkas ka mets paistma. Kati oli juba võrdlemisi väsinud, kuna kott oli raske ja tee oli pikk seljataga. Siis jõudis Kati aga lõpuks kohale. Ta vaatas ringi. Siis aga pani keegi käe talle õlale ning ütles: “Keda sa otsid?”
Kati pidi tunnistama, et see ei olnud Michael. Ta pööras ringi ning vaatas tollele inimesele otsa. Selle peletise silmad olid pruunid ja armsad nagu Michaelilgi. Ta oli üldse Michaeliga väga sarnane, kuid sellegipoolest olid selle tüübi näo jooned Michaeli omadest hoopis erinevad. Kati oli veidi hirmunud, sest ta tundis, et see tüüp ei ole hea. Kati küsis: “Michaelit... Kes sa oled?”
Ning too vastas: “Michael on vampiir nagu sa arvatavasti tead juba ja mina, mina olen samuti vampiir.”
Kuna Kati oli juba harjunud mõttega, et vampiirid on päris, siis ei kohkunud ta eriti, kui too tüüp ütles, et temagi on vamiir. Siis tulid kusagilt ülevalt veel kaks tüüpi. Arvatavasti jällegi vampiirid, ning võtsid Kati kinni. Nad sidusid Kati mingi suure puu külge kinni ja panid talle tropi suhu, et ta ei saaks karjuda. Siis need tüübid lahkusid, ilma et oleksid midagi ütelnud. Nüüd teadis Kati kindlalt, et need tüübid on vampiirid, kuna enne minekut nägi ta nende silmis kummalist kollakas pruuni läiget. Kuna filmides olid vampiiridel alati sellised silmad, siis nüüd oli Kati mõistnud, et see vastab tõele, et neil on sellised silmad.
Kati oli juba mitu tundi olnud kinni selle puu küljes. Nüüd ta juba lausa nuttis, kuna ta kõht oli tühi, ta tahtis koju, ta kätel oli valus, ta ei saanud abi saamiseks karjuda, ning mis kõige õudsem – tal oli kohutavalt külm, kuna need vampiirid olid ta peaaegu alasti võtnud - olid talle selga jätnud ainult aluspesu. Kati värises. Ta tahtis koju või Michaeli juurde. Siis kuulis ta Michaeli häält, mis oli murelik ning hüüdis Kati nime. Kati püüdis vastu hää#!?!#ed, kuid ta ei saanud eriti ja tal oli ka veidi piinlik, sest ta oli ju peaaegu alasti. Aga õnneks Michael kuulis seda vaikset häält, ning tormas kohe sinna. Kui ta nägi, et Kati oli puu külge kinni seotud ehmus ta hirmsasti ning kui sai aru, et Kati oli peaaegu alasti, siis kohkus ta veel hirmsamini. Ta läks ruttu Kati juurde ja harutas nöörid, mis teda puu küljes hoidsid, lahti.
Vampiir läks tüdruku juurde ning võttis ta oma hõlma alla. Ta vaatas ringi, otsides Kati riideid, kuid neid polud kusagil. Kati aga samal ajal surus ennast tugevasti vastu Michaelit. Vaatas talle siis hetkeks silma, ning minestas... .

Kriitikat!
Teatan!
Loodan et teile meeldis. Pange pastakaid ja hinnake viiega. Komentaarid on ka kõik oodatud!