Teema: Lühijutud / Armastus

Andestamatu. (0)

Kukkusin märjale murule. Mu õrnal valgel jalal tekkis haav, millest paiskus välja verepiisk veeredes muruni.
,, On sul väga valus?" küsis lummav hääl, kelle omanik polnud näha.
Hetke pärast ilmus ta minu ette, kükitas ja võttis midagi taskust. See oli tavaline salvrätik.
,, Kas lubate?" küsis ta, tehes huulele muie, mis pani minu süda kiiremini tuksuma.
Noogutasin ja ta asus tegutsema. Tema üks käsi puhastas jala väikesest verepiisast ning teine käsi hoidis toetuseks murul.
Pannes verise salvrätiku tasku, aitas ta mul püsti.
,, Suur aitäh!" ütlesin naeratades.
Poiss võttis oma käed mult eemale ning küsis seekord tõsiselt: ,, Ehk aitan teile autoni jõuda?"
Tegin naljatava näo: ,, Ei, ei.. ei ... Ega ma selline nõrguke ka pole. Saan hakkama."
Hakkasin minema, kuid siis komistasin kivile, ent hetke pärast tundsin, et olen kellegi käte embuses.
Ohkasin hääletult. Poiss naeris ja kordas: ,, Ütlesite et saate hakkama!"
Punastasin:,, Pidin olema ettevaatlikum!"
,, Seda jahh, äkki saan teid saata. Kes teab missugusesse õnnetusse te sattute."



Esimese silmapilgu armastus.. nii algas kahe inimese vahel armastus.

Teavita ebasobivast sissekandest!