♥ Forever ♥ . # [ 1 . Osa ] (12)

On tavaline õhtu, jõlgun tänava vahel, et leida endale tegevust. Tavaliselt tegevust pole tänaval, sest peamiselt on see täis joodikuid või veidrikuid. Nagu ikka, jään ma täna hiljaks, sest unustasin kella vaadata ja meelde tuletada ema lauseid. Kui ma oma koduukse ette jõudsin, värisesin ma hirmunult, sest teadsin, et järjekordselt annab ema mulle tappa hilinemise eest. Peagi astun ma koridorri, mis on väheke soojem, kui rõske õhk õues. Kui ma panin enda jope, salli ja mütsi nagisse, läksin ma nohisedes kööki.

"Kus sina veel vedelesid, Cetter ? Mul on sinu hilinemistest kõrini ," hakkas ema jutt peale. Turtsatasin ja vaatasin emale otsa.

"Njah, nagu mul poleks sinu käramisest kõrini ? Iga asja peale sa hakkad tõmblema ," nohisesin ma vaikselt ja tegin endale teed.

"Tead , tüdruk, kui sa veel minuga paugud, siis ma luban, et ma viskan su siit välja ! On selge, Cetter ? " käratas ema mulle. Vaatasin teda vihaselt ja turtsatasin : "Nagu mind kotiks, mida sa lubad mulle ? Lähen parem üldse isa juurde."

"Cetter ! Sina minuga nii ei räägi, pea lugu oma emast ," oli ema vastus. Läksin nohisedes oma teega emast eemale.

"Tõmban tegelt ka siit oksa ," kostis mu vaikne hääl. Seejärel läksin ma enda tuppa, et helistada oma isale. Ta ei vastanud mulle, seega ma saatsin talle lihtsa sõnumi , mis kõlas nii :

Isa, sa mulle järele saad tulla ? Kasvõi täna, ma tahaks siit lahkuda. Ema sööb mu närve. Kui sa ei tule, siis ma teen eneka, sest ma ei talu midagi sellist.

Pärast sõnumi saatmist läksin ma nohisedes teki alla, et puhata veidi. Sain paar tundi magada, kuni ma ärkasin mingi kisa peale üles. Kuulsin, kuidas ema ja isa kisavad ja õigustavad üksteist. Tundsin rõõmu, et isa tuli mulle järele. Läksin vaikselt trepist alla, et vaadata nende vestlust, kumbki ei märganud mind õnneks.

"Sa lihtsalt ei hooli Cetter ' ist, seega ma tulin talle järele. Sa tõesti ei mõista oma tütre tundeid, hea ema tal ikka oled ! " kuulsin ma isa vihast tooni.

"Ah, et sina tuled mind õpetama ? Sina peaksid üldse minuga elama koos, mitte oma urkas passima. Mina olen oma tütrega siin nii kaua, kui tahan ja sina ei tee mulle ettepanekuid ," käratas ema talle vastu ja näitas mu isale keskmist sõrme.

"Lõpetage ! Lihtsalt lõpetage see käratsemine ," palusin ma oma ema ja isa."Ema, ma lähen isa juurde. Isa, ma pakin asjad ära."

Isa naeratas mu emale otse näkku ja vaatas teda ebaõiglase pilguga. Kui ma asjad pakitud sain, läksin ma alla, et jätta emaga hüvasti. Kallistasin teda ja läksin isaga autosse. Auto oli veel soojem, kui mu tuba või üldse meie elamus emaga. Sõitsime isaga Darfally ' . Kui me kohale jõudsime, läksin ma esmana asju lahti pakkima ja seejärel elamust uurima. Kui ma sain vaadatud seestpoolt elamust, läksin ma aeda vaatama.

"Isa on ikka päris rikas, bassein ja puha ," porisesin ma, kuni ma vaatasin ühte poissi, kes minu kõrvale oli imeväel sattunud. Poiss oli väga nunnu, sulasin ühte tema siniste silmadega.

"Kes sina veel oled ? " küsisin ma poisilt.

"Ma olen su uus naaber, meeldiv tutvuda ," vastas poiss naeratades.

"Olgu siis, mis su nimi on ? " oli mu vastus kiire.

"Ervin ," ütles poiss oma nime.

"Mm, ma olen Cetter ," tutvustasin ma end, poiss ulatas mulle enda ema tehtud õunakoogi ja lahkus. Ma ei jõudnud teda tänadagi. Kuid mulle tundus, et meie vahel on midagi.....midagi erilist, sest ta hakkas mulle meeldima.

Autori kommentaar »