seiklused merel2 (4)

Hommik saabus ja kell kuus kogunes kogu meeskond tekile. Kaks tugevat meest viisid Kristjani ühele platvormile ja panid talle silmuse kaela. Kuid siis karjus üks mees...
..."Seal on must lipp,see on piraadilaaaeeeeev!"Kristjan viidi tagasi vangikongi ja üsnapea kuulis ta kuidas kahurid paukusid ning ta kuulis kõrvulukustuvat kisa. Möödus tunde ja lõpuks tuli keegi mees tema juurde, lasi ta välja ning viis üle teki teisele laevale. Ta möödus paljudest naervatest piraatidest ja ta nägi kinniseotud mehi, keda ta juba tundis. See oli imelik, aga nüüd oli tal neist kahju. Piraadid lasid sellel teisel laeval põhja minna, kuid meeskonna ja kõik, mille sai rahaks teha võtsid nad kaasa oma laevale. Kõik, kes tundsid meremehe ametit said seda nüüd teisel laeval järele proovida. Kristjan aga ei olnud veel kunagi ennast meremehena tundnud. Tema sai endale koristaja ja kokapoisiameti. Piraadid olid uskumatult räpased. Ja kuigi süüa sai sellel laeval veel halvemini, oli Kristjan rahul, et ei pidanud enam vangikongis olema. Ta harjus oma eluga sel laeval. Piraadid muutkui vallutasid teisi laevu ja ta elas sel laeval 2-3 aastat.
Ühel tormisel päeval nägid piraadid taas ühte laeva. See oli suur, väga suur ja seal oli palju kraami. Paraku olid sellel laeval turvamehed, kes kaitsesid laeva. Kõik, kes viibisid piraadilaeval tapeti, kuid Kristjanil õnnestus kogu selle sagina keskel end ära peita laeva mootoriruumi. Seal tundis ta end vabalt paar päeva, kuid mida aeg edasi, seda rohkem hakkas nälg end tundma andma. Ühel ööl tungiski Kristjan kööki ja viis endale sealt niipalju toitu, kui jõudis. Seda muidugi märgati ja siis peideti kööki valvurid. Kui Kristjanil varud otsa said pidi ta taas minema vargile, kuid teda märkasid turvamehed. Ta pages elueest läbi kajutite ja üle laevateki, kuid siis jäi üle vaid hüpata vette. Ts teadis, et turvamehed leiavad ta kohe üles ning ta võttis kogu kogu oma julguse, haaras päästerõnga, pani selle ümber ja hüppas. Ta ujus pimedal ööl ja üsnapea ei tundnud ta enam enda jalgu, mis ulpisid kogu selle aja jääkülmas vees. Kolmandal päeval kaotas ta teadvuse...

Autori kommentaar »