Te Amo #14 (3)

"Ma..ta me oleme sõbrad" vastasin ma köhides. Oleks ma jee talle öelnud, et ta meeldib mulle rohkem kui ainult sõber. Ta oleks mu kohe Milanosse tagasi saatnud. "Kindel?" küsis paps ühte kulmu kergitades. Ta vist saab, aru, et ma valetasin. "Jah." sundisin ennast seda lühikest sõna ütlema. Ma pole kunagi nii palju selle sõna välja ütlemiseks vaeva näinud. Kugistasin kiiresti oma toidu alla pesin nõud ning läksin üles. Varsti kuulsin kuidas paps hüüdis "Ma nüüd lähen!" ja kuulsin kuidas uks kinni vajus ning auto sõitsis varsti minema. Läksin alla tagasi, et uks lukku keerata siis on kuidagi turvalisem. Läksin just ukse juurde kui ma kuulsin mingit kahtlast häält enda seljataga nagu keegi hingaks raskelt mulle kuklasse. Okey see pole nali see on reaalsus. Ma polnud ju tuld põlema lülitanud. Tähendab see pole mu isa..Ega ometi see keda ma arvan olevat Chris? Tuligi mind tapma jah? "Mida sa siin teed?" küsisin ma närviliselt "Tulid mind ära tapma?" küsisin ma jäiselt. "Ma mõtlesin, et oled üksi ja , mis viga mul sulle siis ots peale teha?" küsis ta mulle pimedas lähenedes. Võtsin taskust telefoni ja vajutasin number kahele tähendab see number kahe all olev number kuulub Tom-ile . Panin selle igaks juhuks nii. Kui tekkib probleem. Ja nüüd tekkiski. "Mida sa seisad seal tule , tule siia poole" kuulsin ma Chrisi rääkimas. Ja siis ma kuulsin kuidas keegi võttis telefoni vastu . Tom? "Appi" karjusin ma kui Chris mulle veel lähemale tuli ning mu telefon kukkus tuhandeks killuks põrandale. Isver nüüd ma siis ausalt suren. Tagurdasin ennast vastu esiku kappi. Surm?! minus tekkis suur paanika. Isver kui mu ema minu surmast kuuleb ta sureb ise ka ära. Rahune, rahune...kõik saab korda...rahustasin ennast mõttes. "Noh kus su Tommike siis on?" küsis ta õelutsedes. Loodan , et ta ikka tuleb ma ei taha surra.


Tom-i mõtteis: Kuulsin enda telefoni. Hanna? Ma pidin ju õhtul alles sinna minema? Midagi juhtus? Kuulsin kuidas ta hüüdis appi. Tähendab Chris tuli tema juurde. Kas ma jõuan õigeks ajaks? Isever kui ta sureb suren ka mina. Just nüüd kui me oleme saanud lähedaseks. Ei! hakkasin täis kiirusel Hanna maja poole jooksma. Läksin vaikselt esiku ukse juurde ja kuulsin kuidas Chris küsisi "Noh kus su Tommike siis on?" see ajas mu vihale. Lõin täis jõuga ust ja surusin pimedas Chrisi vastu seina ning ütlesin " Sa siga sa ei puutu Hannat! Tee minuga, mis tahad, aga jäta tema ellu!" Chris rabeles mu käte vahel. Oi kuidas ma oleks tahtnud tal kaela kahekorra keerata. Aga siin ma seda teha ei saanud. "Kao siit minema!" karjusin ma nii,et terve maja kajas. Chris pani kohe jooksu kui ma ta oma käte vahel vabaks lasin. Panin ukse kinni ja keerasin lukku. Läksin maas kükitava Hanna juurde ning kallistasin teada.



Kuulsin kuidas Tom joostes meie maja poole tuleb. Chris seda vist ei kuulnud.Aga Tom vähemalt tuli. Järgmisel hetkel oli ta juba uksest sees ning surus Chrisi vastu seina. Mina aga kükitasin põrandale püüdes vaikselt hingata ja unustada seda mis juhtus. Nad seletasid seal midagi , aga mina surusin oma kõrvad kinni. Varsti oli Tom minu juures ning kallistas mind. "Ta tahtis mind tappa!" ütlesin ma nutma hakates. "Kõik on korras!" rahustas ta mind ning aitas mu püsti. Ta võttis mul käest ja me läksime üles minu tuppa. Viskasin voodile pikali ja võtsin padja kaissu. Ning hakkasin nuuksudes rääkima "Ma ei saa nii elada. Ma ei saa koguaeg seljataha vaadata , et ma ei näeks seal Chrisi." rääkisin ma põlastusega. "Ma kolin tagasi Milanosse sealt ta mind ei leia." ütlesin ma poisi poole vaadates. Ma nägin , et poisil veereb pisar üle põse. Ma teen talle ju haiget. Saatan nagu ma olen. " Sa ei tohi minna!" kuulsin ma teda voodi ees kükitades. "Aga sa ei saa aru ma kardan" laususin ma poisile otsa vaadates. Pühkisin poisi silmanurgast pisarad. Ta vist tõesti armastab mind. Kellele ma lahkumisega haiget teen endale ja Tom-ile. Oeh..."Tule" sikutas Tom mind käest ja järgmisel hetkel olin ma...



Nagu lubatud uus osa. Jah mitte jälle kõige pikem, aga osa ta jälle on. :)
Ootan siis tagasisidet ja arvamusi ja kõike muud :) :)
Tänan ka kõiki lugejaid :) Uus osa tuleb peagi :)

Autori kommentaar »