My life is like a Romeo and Julia - Helena. (7)

Jutt -

Olin peaaegu verandalt väljumas, kui kuulsin enda venna autot maja juurde sõitmas, olin kindel et see oli tema, kuna muusika oli liiga kõva. Võtsin ruttu taskust suitsupaki ja panin 1 suitsu põlema ja istusin võrkkiigule. Vend ja oma ta 5-6 sõpra tulid taha hoovi. ''Oi, õekene sina siin.'' muigas vend ''Vanemad ei tule täna.'' ja lahkus koos sõpradega tuppa. Peagi olid tagasi 2 vana tallinnaga. Rämedaim jook mis olla saab. ''Ma lähen.'' sõnasin ja lahkusin kodu õuelt. Viskasin suitsu maha ja astusin ära kustutamiseks peale. Saatsin Oliverile sõnumi, et jõuan hiljem, kuna pean ringiga minema, mis on oma 30 minni pikem tee ja vend hoidis ka natu kauem kinni. Olin mingi 15 minni kõndinud, kui kuulsin, et keegi jälitab mind. Vaatan taha, ei näe kedagi. Vaatan tagasi ette ja kõnnin vaikselt edasi. Jälle kuulen sahinat, vaatan taha. Kedagi. Kõnnin edasi. Äkki haarab keegi must kinni ja tõmbab mu põõsasse. Käe asetab suule. Vaatan ta poole. Oliver? Jäin ootama, kuna ta mult käe ära võtab suult. ''Ole hästi kuss.'' sõnas poiss ja lasi mu lahti ning piilus põõsast. ''Nad läksid ära! Tule.'' sõnas poiss ja haaras mu käest. ''Kes läksid ära?'' uurisin ''Su venna sõbrad.'' sõnas ta. ''Mida nad siin tegid?'' pärisin edasi. ''Mida, mida? Sind jälitasid.'' muigas Oliver. ''Mida iganes.'' sõnasin. ''Helena me peame tõsiselt rääkima.'' sõnas poiss äkki. ''Räägi siis.'' sõnasin ja jäin n.ö meie puu juures seisma. ''Me ei tohi kohtuda enam pikka aega.'' sõnas poiss tõsiselt. ''Mida? Miks?'' imestasin ja pärisin. ''Lihtsalt ei tohi, see pole meile hea. Me peame üksteisest natuke aega kaugemal olema.'' sõnas poiss. ''Nii, et sa jätad mu maha?'' küsisin nutt kurgus. ''Ei, mitte seda, vaid me ei või lihtsalt kohtuda.'' sõnas poiss. Tegi mu põsele kiire musi ja lahkus. ''Oliver oota, miks? Miks sa mulle seda teed?'' karjusin. Ta ei vastanud midagi. Vajusin sinna maha lihtsalt ja nutsin, ta jättis mu lihtsalt üksinda. Piinlema, ütlemata põhjust. Miks? Nutsin seal lihtsalt oma 10 minutit, lõpuks tõusin, pühkisin pisarad ja lahkusin. Liikusin kodu poole. Mingi tunnikese pärast olin kodu juures. Seal toimus mingi ilge pidu. Jooksin märkamatult trepist üles enda tuppa ja sulgesin ukse. Vahetasin riided ja uinusin.


* 2 nädalat hiljem *

Eksamid olid mul tehtud, aga ma ei käinud kusagil, ma ei suutnud lihtsalt. Ma tahtsin kohutavalt Oliveri näha, igatsesin teda liiga palju. Liigagi palju, oleks ma teda vähemalt koolis näinud, aga sedagi ei juhtunud, neil hakkas ka varem vaheaeg, ta lõpetas ju 10.klassi. Nüüd oli ainult oodata kuna saame lõputunnistused ja ongi kõik. Gümnaasiumisse saan nii kui nii sisse ja muu pärast ei ole mul vaja muretseda. Vaatan kella, peaaegu 10. Panin teleka käima ja panin TV6 peale, seal pidi olema õudukas. Täna on ju laupäev juba. Vahetasin riided siidise ja roosa öösärgi vastu ja panin ukse lukku, vanemaid polnud jälle ja vend pani pidu. Alati oli nii. Väljas sadas jubedalt vihma ja müristas/lõi välku. Vihkan selliseid ilmasi. Sulgesin enda rõdu ukse ja tõmbasin süsimustad kardinad akendele ette. Võtsin laua pealt puldi ja pugesin teki alla. Tõstsin pada natukene üles poole ja vaatasin filmi. Vahepeal klõpsisin mujale ja leidsin kanali kus näidati paranormal activity 3'e. Polnud seda ammu vaadanud, seega otsustasin selle peale panna. Kustutasin ka varsti tuled, sest nii kui nii jään telkut vaadates magama. Mõne ajapärast uninusingi. Ärkasin öösel äkki üles, kellegi puudutuse peale. Avasin silmad ja vaatasin kes see oli. Tundsin ta kohe ära ja kargasin talle kaela. ''Oliver, ma igatsesin sind.'' sosistasin vaikselt. All pani vend ikka veel pidu. ''Kuidas sa sisse said?'' tekkis mul äkki küsimus. ''Sa ei pannud rõdu ust korralikult kinni.'' naeratas ta. Igatsesin teda tohutult. Väljas sadas ikka veel ja müristas. Poiss tegi mulle huulepeale väikse musi. Äkki tajusin, et ta riided olid läbimärjad. ''Sa oled läbimärg.'' sõnasin ruttu. ''Väljas ju sajab.'' sõnas poiss. ''Oota ma toon su asjad, mis sa siia jätsid tookord.'' sõnasin. See polnud esimene kord, kui poiss mind salaja külastas. Seda juhtus vahest aina tihedamini. Tõin ta dressipüksid ja pluusi ning sokid(xD). Ta tahtus vannituppa riideid vahetama minna, kuid sõnasin muigega ''A, et siis minu nähes ei kõlba.'' Poiss puhkes naeram ''Kõlbab küll.'' Ta vahetas riided ära ja pani teised kuivama. ''Minu kallikene. Ma nii igatsesin sind.'' sõnasin, kui ta riided ära oli vahetanud. Kallistasin teda. Poiss naeratas ja suudles mind kirglikult. Naeratasin talle peale suudlust. Rääkisime natukene juttu ja nii edasi.




Loodan, et meeldis, tean imelikult jäi pooleli! :3

Autori kommentaar »