My life is like a Romeo and Julia - Helena. (22)

Pealkirja järel sidekriipsu taga olev tegelase nimi tähendab kelle vaatenurka tekst tuleb.

Jutt :

''Liiguta end preili Lizette Klakos.'' sõnasin ma ja väljusin kehalise kasvatuse riietusruumist. Algamas oli kehaline. ''Oota mind ka!'' hõikas tüdruk. Naersin ja jäin seisma. ''Tsau Hellu.'' hõikas Markus (klassivend). ''Tere ja Markus.'' sõnasin ja naeratasin talle. Sain oma klassikaaslastega väga hästi läbi ja meil oli üldse tore klass. Meie armas 9. D. Kahju, et meil poistega keka eraldi oli, muidu saaks alati nii palju nalja. ''Õpetajat pole, õpetajat pole.'' kilkas Mammu (Maris, klassiõde). ''Tegelt? Tore.'' naersin ma. Liisu juba tuli, liikusime siis õue, meil oli 4 veerandil keka alati õues, sees ainult siis kui jalka võistlus oli. Tund algas peagi ja kõik kogunesime kokku. ''Rivvi.'' karjus hr.Inova. Ta oli tegelt väga hea õps. ''Tervist õpilased. Täna me...'' rääkis õpetaja, kuid Karl (klassivend) katkestas teda ''Tantsime gangnam style.''. ''Muidugi.'' karjusin ma ja hakkasin tantsima (ma usun, et suurem osa teab kuidas) ja laulma ''Oppa is Gangnam style, Gangnam style, Oppa is Gangnam style, Gangnam style, Oppa is Gangnam style.'' Paljud ühinesid meiega, aga õpetaja kuri hääl katkestas meid. Ja pidime jooksule minema, kuid suurema osa me kõndisime ja tantsisime ning 1 tervest ringist sai lõpuks üks neljandik ringi. Mängisime jalkat, aga ega me väga ei saanud mängida tüdrukutega see tõttu lasi õpetaja meid istuma, sest me lihtsalt olime poistel ees. Kõndisime siis koos tüdrukutega (meid oli koos paralleelidega 15, meie klassist 11 ja teisest 4, meil teeb suurem osa alati kaasa, teised on ''lahedad'') istuma, kuid 10.klassi poisid jooksid 500m ja me jäime kogematta ette ning üks poiss nimega Oliver komistas mulle otsa, mul vedas, et ta jõudis mu käest haarata, kuna muidu oleksin ma poris pikali olnud. Omg, tema silmad ja nägu ja ma ei tea mis veel, see on nii võrratu, ta on ülimalt ilus poiss. Vist terve kooli tüdrukud jumaldavad teda. Kuid keegi vist veel ei tea seda, et me käime, meie suhe on üsna salajane, nimelt sellepärast, et meie vanematele ei meeldi, et me koos oleks, nende sõnul rikub see meie hindeid ja kõike. Ta pole rikkast perest, kuid ka mitte vaesest, minu meelest normaalsest ja ma ei saa talle mitte midagi ette heita, kuid mul on nii kahju, et me ei saa ei koolis, ega kuskil nähtaval koos olla, me saame kohtuda ainult metsas meie sala paigas, kuhu on täpselt meie mõlema maja juurest umbes 1,5-2km. Teiseks on meie suhe raske, kuna meie vennad ei saa sugugi hästi läbi, koguaeg jamad ja nii edasi. Ma ei suuda varsti enam, igal pool peab kõndima na võõrast mööda. See tekitab nutu kurku. Ta pilgutas silma ja läks edasi. Kuulda oli kaugel kella, jooksime kõik riietusruumi ja kuna meie klassil oli viimane tund siis vist keegi ei vahetanud riideid vaid võtsid oma koti, garderoobi ja sealt kõik oma teed. Ka mina tormasin koju, kuna täna oli ju reede ja me pidime täpselt 18.30 kokku saama Oliveriga. Kartsin tegelt väga, kuna ma ei tea kas vend on kodus ja kui on siis raske kodust ära saada, sest ta on siis sõpradega taga hoovis ja taga hoovi kaudu ma ainult metsa saangi. Istusin enda bussile ja u. pool 3 olin kodus. ''Ma olen kodus!'' hõikasin tuppa astudes. ''Tore, lõpuks ometi, saangi kodust minema, järgmine kord ära jäta oma võtmeid koju.'' sõnas ta ja oligi läinud. Ohkasin õnnest. Tormasin trepist üles, käisin kiires pesus ja läksin arvuti. Kella 6-ni olin arvutis, siis sättisin ära ja hakkasin minu ja Oliveri sala paika liikuma.



Loodetavasti meeldis ja aitähh lugemast! : ))

Autori kommentaar »