Plan B 7.osa (2)

Astusin oma täiuslikkku puumajja ja vaatasin uudistades ringi, justkui oleks midagi puudu, kuid ma teadsin tegelikult et kõik asjad on oma õigel kohal ja kõik on olemas. Ma tegin veelkord ühe tiiru oma majakesele peale, ja ka seekord veendunud et kõik 3 tuba on alles istsin ma ohates voodiservale. Pikapeale hakkasid igasugused mõtted ligi tulema. Miks Sten mu ikkagi blokeeris msn'is või jõllitab mind tunnis? ... Äkki ma tegingi talle haiget, äkki ... äkki ... ma tegin midagi väga väga halvasti. ... Appi! Mida ma küll teinud olen? Äkki peaksin talt vabandust paluma. EI, LIIS! Sina, pole midagi teinud. Tema, on just see kes vabandust peaks paluma. Calm down! Everything is just fine! Mõttelõnga katkestas kõhukorin. Tegelikult olingi ma juba näljane. Avasin minikülmiku ja leidsin sealt ühe külmutatud pitsa. Ma võtsin selle välja, sulgesin külmkapi ukse ja hakkasin selle ümbert neid kilesid ära võtma. Lõpuks panin selle ühele alusele ja siis pistsin selle oma uhiuude mikrokasse. Panin veel aja ka peale. Selle ajaga katsin laua ära. Kogemata katsin kahele, Pagan küll, ma olen nii harjunud juba Martha kohalolekuga ja nüüd kui teda enam siin pole on kõik valesti. asusin ruttu seda viga parandama. Õnneks pidin ainult ühed kahvlid ja noad ja ühe taldriku ära panema. Piip-piip-piip ... . Panin taimeri kinni, panin need kindad kätte ja võtsin oma toidu välja. Mmm ... Väga isuäratav. Nüüdseks olin juba väga näljane, kõhtki andis selest valjult mõista. Õnneks sain nüüd sööma hakata. 5 minuti pärast oligi terve juustu-singi pitsa otsas. Arvatavasti nüüd juba minu kõhus.
Ülejäänud päev möödus üksinda üpriski igavalt.

Järmisel päeval sain ootamatu kõne haiglast. Ruttu tormasin sinna (Martha õpetas mulle kuidas sinna saab, juba ammu). Kohalejõudes nägin tädi oma palatis teadvuse äärel. Ta oli peaaegu minestanud, kuid samas oli veel minuga. Ma pärisin ar'stilt oma tädi kohta. Sain vaid vastuse, et tal on rinnavähk, mis on väga kaugele arenenud ja rohkem nad infot ei või avaldada. Kuradima arstid sellised, ta on MINU tädi, ja mul on õigus teada!!! Jäin veel paariks tunniks oma tädi juurde, kuid siis paluti mul lahkuda, sest nad hakkavad operatsiooni tegema. Mul polnud viitsimist teda koridoris ka oodata, nii et läksin rahulikult kodu poole. Ma vaatasin nn sündmuskoha üle. Uksed ja väravad olid lahti väljas. Sees oli üks tool ümber, kaugemalt leidsin ta pooliku kätetöö, millest olid vardad poolenisti välja tulnud. Veetsin veel paar minutit siin ja siis lahkusin sulgedes kõik uksed ja värava. Nii et väljast ei tunduks see enam nii imelikuna ja et vargad ka muidugi sisse ei tungiks.

Tagasi oma majakesse jõudes valmistasin oma tühjale kõhule süüa, no tähendab siis hommikusöögi helbeid. Naersin ka ise selle mõtte peale. Peale sööki valmistusin magama minemiseks, mind äratati nii vara üles, et nüüd pean selle tasa tegema. Head ööd!

Jätkub.

Autori kommentaar »