Teema: Järjejutud / Muu

Ennast hävitades.. (5. osa) (0)

Ma ütlesin, et olen ilmselt jaanuari lõpuks täiesti ribadeks omadega. Valetasin. Detsembri lõpuks juba olen. Nii segi, et ma lihtsalt ei tea enam.. Mis siis veel ees olevast Jaanuarist rääkida. Selle lõpuks pole mind ilmselt enam üldse olemaski. Tõsiselt.
Ta nr. 3 messib peaaegu iga päev mulle. Jah, ta on ilus, tore, võrdlemisi pikk, armsate silmadega ja muidu täitsa-okey. Aga miinuseks on see, et ta on kaugel. Ja ta ei meeldi mulle. Mina aga talle küll. Jah, see võtab läbi. Ma ei oska midagi ette ka võtta. See on peaaegu nagu mingi piinamine - kõigepeal antakse parim võimalikest, siis võetakse ta mult täielikult ja siis antakse keegi, kes on super-hea, aga mitte minule. Kus on mõistus ja loogika? Miks ma pean olema mingi nukk, keda väntsutatakse siia sinna?
Hästi, ma võin see olla, ma olen juba harjunud. Aga palun tehke siis nii, et ma olen üks ja ainus, et teistega nii ei juhtuks. Oeh, ausalt õeldes said mu mõtted otsa. Vabandust.. olen enesehaletseja ja puha, aga krt, kas siis minul pole õigust olla õnnelik?


ei, ilmselt mitte..

Autori kommentaar »

Teavita ebasobivast sissekandest!