♥The night, of the loveing dead...♥ #1 (9)

♥ The night of the loveing dead.... . ♥

Hei, tahan teile midagi rääkida. Nimelt ühe põhjuse, miks ma siia hullarisse sattusin. Lugu algas siis nii:....
Ma väljusin kodust. Tahtsin minna oma tütre juurde, ning kui ukse lahti tegin, siis seisis seal, ukse ees, 3 po#!?!#einikku ja autot. Nomh kohkusin esialgu päris kõvasti.... Siis võtsid nad välja oma relvad! Mis toimub?Ähvardavad mind kolme relvaga...!? No tõesti. Ausõna, ma ei mõista mis siin toimub?!... . Hästi. Ma tõstsin üles oma käed. Üks po#!?!#einik, nimelt keskmine neist, tuleb lähemale ja lükkab mind, et ma ümber pööraks-seljaga nende poole. Ta katsub mu läbi, selle mõttega, et ega minul kusagil relva pole, nomh, tegelikult vist #!?!#unagi muretsema küll endale ühe sellise. Siis mulle tuleb järsku üks mõte, mille ma ka kohe teostan – ma hakkan jooksma (kuigi uks on ees). Ma jooksen mööda ust üles ja siis teen salto. Ma maandun täpselt po#!?!#einike vahel, siis löön ma üht po#!?!#einikest, kes seiseb otse minu ees ja ta lendab pikali. Minust vasakul asetsev po#!?!#einik vaatab mind hetke ja ähvardab mind siis püstoliga, kuid ma ei hooli sellest ja löön ta jala haagiga eest. See po#!?!#einik on osav! Ta keerlebõhus ja on valmis mu pikali lööma, kuid ei. Seda lõbu ma talle ei paku. Ma löön ta ühe käe hoobiga pikali maha.
Nüüd seisavad veel kaks tundmata menti mu selja taga. Üks neist ähvardab mind järjekortselt püstoliga. Keeran ümber ja ta tulistab mind, kuid mina olen tema kuuli jaoks liiga kiire. Ma laskun selg ees maapinna poole. See kuul läheb mu õlast vaid sentimeeti võrra mööda. Ment tulistab veel, kuid seekord ma juba jooksen, kuulen lasku ja laskn jälle maapinna poole. Seekord küll kõht ees. Kuul möödub must millimeetri kauguselt ning kuulen kuidas ment karjub: “#!?!#, ma ei saanudki talle pihta.!” Seesama ment tulistab tulistab mind veelkord. Laskun taas selg ees maapinna poole. Nüüd sain ma vihaseks. Jooksin kiiruga mendi juurde ja lükkasin ta oma kahe jalaga tema kõhule hüpates pikali. Kuna teinegi ment oli ta selja taga, sain, nagu muinasjutus, kaks ühe hoobiga. Kuigi muinasjutus oli 7 ühe hoobiga. Aga no tõesti, mis vahe sel on? Igatahes, lendasid nemad, ja minagi olin #!?!#li lumes. Tõusin püsti, nägin vaid hetkeks et po#!?!#ei#!?!#d on kõik maas pikali.
Naljakas, aga järgmisel hetkel olin ma omadega juba kirikusse jõudnud. See oli suur, nagu katedraal (suur-suur kirik, millel on nii kõrgus kui laiust vääga palju). Muidugi oli see ka kõrge. Seal olid seintel 2 üksteise vastas asetsevat suurt ingli kujutist. Minu ees, rõdul, oli suur rist. See oli kõrge ja väga ilusasti kraveeritud. Seal kõrgel lae all olid veel väga... Käis pauk!.... . Ma võpatasin. Mõtlesin endamisi, et mis see oli ja siis, järsku...

Kas tahate järge ka?
P.S.

Teated: Jah
Komentaarid: Jah
Kriitika: Jah
Uued ideed: Jah