Soovide nimekirja viimane, 3 (3)

"Kuidas koolis oli?" küsis Marie, kui väikese Mari kell 12 ratta peale võttis. Tüdruk ei vastanud midagi. Marie oli pettunud, et tüdruk mitte midagi ei rääkinud, aga ta lootis, et ehk on Mari veel ehmunud ja ei saa usaldada kohe, esimesest silmapilgust. Kuigi Marie lootis nii väga, et tüdruk võtab ta kohe omaks. Marie kimas koju 5. minutiga. Ta läks Mariga Marie tuppa.
"See on minu tuba. Siin sa hakkad elama. Minuga koos," ütles Marie.
"Kus mu voodi on?" küsis tüdruk.
"Ee...ma ei tea. Aga sa võid ise mu voodis magada. Ma magan siis diivanil elutoas."
"Okei. Mulle sobib. Ma tahan alati üksi magada. Ma ei tea, kas sa oled ju usaldusväärne."
"Seda küll," naeris Marie. "Kas sul kodutöid jäi?"
"Jaa," vastas Mari. "Kas ma pean neid kohe lahendama hakkama?"
"Ee...ma pean veel kooli minema. Ma tulen kell 3. Siis peavad sul ülesanded tehtud olema."
"Kertu andis nii palju matemaatikat teha."
"No siis ei saa aega raisata. Kas sa söönud oled?"
"Koolis sõin."
"Aga kõht on tühi?"
Tüdruk noogutas.
"Ma lähen vaatan, mis meil on."
Marie läks kööki ja Mari tema järel.
"Meil on kartuliputru ja vorstikesi. Kas sa tahad?"
"Jaa," vastas Mari. Marie oli lausa õnnelik, et tüdruk temaga rääkis. Ta soojendas Marile toidu ära ja tüdruk hakkas sööma.
"Kas sa juua ka tahad? Mahla? Piima?" küsis Marie.
"Ee...vett," vastas Mari ja Marie oli päris üllatunud, aga ta valas Marile vett.
"Jäta siis meelde," hakkas Marie sõnu peale lugema. "Ust lukust lahti ei tee, sest siis tulevad vargad ja röövivad sinu matemaatikatöövihiku ära."
Mari tegi ehmunud näo.
"Siis ma ei tee lahti," vastas ta.
"Väga tubli," naeratas Marie. "Siis, telekat käima palun ära pane, sest meil on seal väike rike ja nii palju pulte, et siis läheb telekas rikki ja me ei saagi õhtul telekat vaadata. Okei?"
"Okei."
"Nonii, väga tore. Ja palun ära muretse millegi pärast, eks. Sa ei pea midagi muud tegema, kui ainult sööma ja koduseid töid tegema. Okei? Niiet palun söö ära ja lahenda ülesandeid."
"Okei," vastas Mari ja tal oli kauss tühi.
"Kas sa tahad veel?" küsis Marie.
"Ei," vastas Mari ja tõusis. "Kuhu ma nõud panen?"
"Pane kapi peale, ma pärast pesen ära," vastas Marie. "Ma pean tagasi kooli minema."
"Sa ei jää siia?" ehmus Mari.
"Ei, ma pean veel palju palju koolis õppima. Sa hakka palun õppima, eks."
"Tüdruk, mis su nimi on?"
"Marie."
"Samasugune nimi peaaegu, kui mul!" rõõmustas tüdruk.
Marie noogutas. "Ma hakkan kooli minema. Tee siis kodutöid, eks."
"Okei," vastas Mari ja läks Marie tuppa. Marie pani õueriided selga ja keeras välisukse lahti ja vaatas, kuidas väike Mari pliiatsiga vihikusse kirjutab.
Nii armas, pomises Marie ja läks välja ja keeras ukse lukku.