Teema: Järjejutud / Seiklus / Põnevus

Seiklus, 2 (0)

Järgmised päevad möödusid ilma vahesekeldusteta. Muidugi tuli aina suurem koduigatsus peale. Muidugi algasid probleemid ka seiklemisega. Kõige suurem probleem oli see söök ja jook. Noh, vett sai soojendada ja jahutada ja juua, aga kaua neid nuudleid ja rääkimata võileibadest süüa jaksad ja kaua seda toitu jätkub? Vot, siis ma hakkasin taimi korjama. Ma olin juba õnneks õppinud kõrvenõgesesuppi. Seda ma siis tegingi. Ja maasikateed sai maasikataimedest, aga maasikaid ise ennast ei kuskil. Ja külmus oli ka üks suur probleem. Kui sul ikka külm on, siis seda ära ei peta. Seal kapis, kust ma nõud leidsin, oli ka õnneks üks riidelapp. Selle viskasin telgile peale. Natukene oli soojem, aga erilist vahet küll ei märganud. Noh, seal ma siis olin üksinda. Õnneks oli mobla kaasas ja ma sain tüdrukutega uudiseid sõnumite kaudu vahetada. Aga ma ikka muretsesin, et kui tõesti mobla vaja läheb, aga levi näiteks ei ole või mis kõige hullem: kui aku tühjaks saab? Seal ju mul laadijat ei olnud, rääkimata pistikust. Pistikud ju puu küljes või otsas ei kasva. Pesemine oli ka probleem. Sügisel oli ju külm ihualasti käia. Aga käed ma pesin küll iga päev mitu korda ära. Noh, veega sai ka hambad ära pestud. Ja kui söömine oli aina suurem probleem, hakkasin kalameheks. Mingit suur saaki muidugi niimoodi hopsti! ei saa, aga mõned tunnid seal istuda ja mõtiskleda ja vakka olla, siis mõne pisema said. Muidugi oli neist pisematest kahju ka. Ma mõtlesin ka konni süüa. Aga isegi, kui mul oleks suur näljahäda ja oleksin surma piiril, ma ei läheks nii kaugele. Ma ei suuda. Mul on liiga hea süda ja hing.

Teavita ebasobivast sissekandest!