"Elu ei olegi lihtne 7." VIIMANE!

postitas: KatarRIina - 19.05.2009, 2009-05-19 16:43, loetud: 402x

Viimane osa.
Kuigi paljud soovisid, ma siiski seda juttu rohkem edasi ei kirjuta.
Tahan proovida midagi uut, arvatavasti kirjutan midagi kriminaalset või muud põnevat.
Seda veel ei oska öelda, millal esimene osa ilmub, aga köik kes selle jutu alla väikese kommentaari poetavad saavad uue järjejutu teate.
Suur aitäh kõikidele toetajatele.
Pühendust soovis siis katu-katu8

Rohelisis näppe ja kommentaare ootan .

Eelmine osa :


Vastik oli mõelda, et ootan Mikult, inimeselt, kes mind vägistas, last.



UUS OSA :

Aasta on möödas sellest, kui Miku mind vägistas. Lapse otsustasin alles jätta, sest tema ei olnud ju selles süüdi. Sel ajal, kui rase olin elasin vanematega pool aastat Iirimaal, aga suve alguseks tulin tagasi Eestisse ja elan nüüd vanaema juures. Laps sündis suve ...

Loe edasi | Loe kommentaare (3)

"Elu ei olegi lihtne 6." EELVIIMANE!

postitas: KatarRIina - 19.05.2009, 2009-05-19 16:43, loetud: 359x

Eelviimane osa siis .
Loodan, et kõigile meeldib.
Võiksite pakkuda, millest võiksin järgmisena kirjutama hakata.
Aitähh kõikidele toetajatele !

Helina .

Eelmises osas:

Ma tundsin, kuidas pisarad voolasid mööda põski alla. Ta muudkui jätkas, teda ei huvitanud, mida ma tunnen. See oli minu elu kõige rõvedam ja õudsam kogemus. Umbes kümne minuti pärast tõmbas ta endal püksid üles ning jättes mind sinna nutma, ta lahkus.

UUS OSA ! :

Ma ei suutnud ennast liigutada, ma olin jõuetu. Kuulsin, kuidas uks avati, aga ma ei tea, kes see oli. Panin silmad kinni ja uinusin.

Avasin silmad ja märkasin, et olen kodus – vanaema juures. Ema askeldas minu kohal ja rääkis midagi mulle, aga ma ei saanud aru. Ma ei tajunud ega tundnud midagi. Mul tuli korraga meelde, mis juhtunud oli. ...

Loe edasi | Loe kommentaare (2)

"Elu ei olegi lihtne 5."

postitas: KatarRIina - 19.05.2009, 2009-05-19 16:42, loetud: 454x

Heii , loodan endiselt ,et lugejaid jätkub.
Kriitikat õnneks või kahjuks enam nii palju ei ole
Pean ütlema, et õnneks/kahjuks saab see jutt varsti läbi.
Kokku tuleb arvatavasti 7 osa.
Nii, et järgmine osa on juba eelviimane.
Tahaks muidugi edasi kirjutada, aga ma ei tea millest, oleks armas, kui annaksite mõtteid.

teie, Helina

Eelmine osa :


Ma ei suutnud nutta, lihtsalt ei suutnud. Sandra, miks tema? Me ei olnud enam temaga parimad sõbrannad, aga oli aeg, mil ta oli minu elus kõige olulisem.....



UUS OSA!


Järgmisel päeval, kuigi ma väga tahtsin, ma kooli ei läinud. Istusin kodus ja mõtlesin Sandrast. Ema helistas ka mulle hommikul, sest ta oli kuulnud juhtunust. Ta ütles, kui kahju tal on ning, kui tahan võin ma tagasi Tallinnasse minna. Ma otsustasin, ...

Loe edasi | Loe kommentaare (1)

"Elu ei olegi lihtne 4. "

postitas: KatarRIina - 19.05.2009, 2009-05-19 16:42, loetud: 345x

Aitäh köigile kaasaelajatele ja lugejatele .

Loodan, et endiselt avaldate oma arvamusi ja kirjutate kriitikat.

Et siis kommentaare ja rohelisi näppe ^^

aitäh, Helina .

Eelmises osas :

Emal vajus imestusest suu lahti. "Tore, kui sa ennast nii vanana ja vastutustundlikuna tunned, võid siit ära minna!"

UUS OSA !

Pakin enda asju, ma lähen Tartusse vanaema juurde elama. Me läksime emaga täiesti tülli. Vedas, et ema lubas vähemalt öö kodus magada. Pean jõudma varajase bussi peale. Õnneks olid olulisemad asjad pakitud, ülejäänud toovad homme ema - isa järgi.

Minu buss tuli ette, asjad sain panna taha pakiruumi. Bussis oli ainult üks vaba koht veel jäänud, eelviimases pingis ühe poisi kõrval, istusin sinna. Vanemad ei tulnud mind isegi ära saatma. "Okei, saan aru et tegin ...

Loe edasi | Loe kommentaare (0)

" Elu ei olegi lihtne 3 . "

postitas: KatarRIina - 19.05.2009, 2009-05-19 16:41, loetud: 316x

Aitäh kriitikutele, kes on aidanud mul vigu leida ja parandada.
Loodan, et lugejaid endiselt jätkub.
Ootan teie arvamusi ja kommentaare.
Võite panna ka rohelisi näppe !


Helina .

Eelmises osas :

Kümne minuti pärast istusin Taneli autos koos nelja poisiga. „Kas sa Valka tahad meiega tulla?” küsis Tanel. „Oh, muidugi.”vastasin, sest mul puudus täielik kontroll oma tegude üle.


UUS OSA !

Avasin oma silmad mingis autos, kõik oli nii ähmane. Vaatasin telefoni kella ja see näitas, et kell on hommikul 10.00. Astusin autost välja, ümbruskond oli täiesti võõras. Kortermajast, mille ette auto oli pargitud astus välja mingi noormees. " Noh Getu, sa ka üles saanud."ütles poiss minu poole pöördudes. "Kes sa oled?"küsisin üllatunult. "Tanel." Hmm, Tanel, midagi hakkab koitma ...

Loe edasi | Loe kommentaare (0)

"Elu ei olegi lihtne 2."

postitas: KatarRIina - 19.05.2009, 2009-05-19 16:40, loetud: 455x

Aitäh kriitika eest kriitikutele.
Kommenteerige ja avaldage arvamust.
Võite panna ka rohelist näppu, see ei tähenda muidugi seda, et kirjutan ainult mingi skoori pärast, aga tore on ome töö eest veidikene tunnustust saada
Loodan, et lugejaid on, sest on tore , kui keegi ootab päevast-päeva, millal ma uue osa teate saadan
Põnevat lugemist!

Helina .

Eelmises osas:


" Kus sa oled? Kas sa ei tule autodega sõitma? " "Ma kohe tulen, oodake siis mind ka. " ning katkestasin kõne.

Lahkusime Miku korterist koos selle ilusa tõmmu poisiga.

UUS OSA !



Viis korrust alla minna, see oli päris pikk tee. „Kuidas sa siis Mihklit tead ?”küsis poiss minult, kui olime umbes kolmandal korrusel. „Kunagi, kui ta Tallinnas käis, olime koos ühel peol ja seal saime tuttavaks ning ...

Loe edasi | Loe kommentaare (0)

"Elu ei olegi lihtne."

postitas: KatarRIina - 19.05.2009, 2009-05-19 16:40, loetud: 430x

Üritan uuesti järjekat kirjutada.
Loodan, et lugejaid on ja ma ei kirjuta ainult endale, mitte et mulle seda teha ei meeldiks aga, andke teada, mis sellest arvate ja, kas tasub jätkata ?


Helina .

Ma tundsin, kuidas pisarad voolasid mööda põski alla. Ta muudkui jätkas, teda ei huvitanud, mida ma tunnen. See oli minu elu kõige rõvedam ja õudsam kogemus. Umbes kümne minuti pärast tõmbas ta endal püksid üles ning jättes mind sinna nutma, ta lahkus.

"Nädal aega varem ."


" Me ootame sind all juba, tee ruttu." öeldi mulle telefoni, kui sellele vastasin. Jooksin peegli ette ja vaatasin ennast viimast korda üle. Minu tumedad õlgadeni juuksed olid pandud hobusesabasse, küljetukk hoidis ilusti, aga oli natuke liiga kohev, nagu alati peale pesu. Kõrvas olid helesinised ...

Loe edasi | Loe kommentaare (2)

Simple life #4

postitas: KatarRIina - 19.05.2009, 2009-05-19 16:37, loetud: 290x

uus osa!
Selle eest, et mul on nii head lugejad .
Lühike, kuid olge õnnelikud, et täna uue saite!
Aa, olen kohanud ka kahte saripunanäpukest, kes alati mulle punased näpud panevad .
Head lugemist, mu lemmikud .



See sama poiss. Ta jälgis mind punnis silmadega ja ma lõdisesin. Ta vaatas vannitoa poole, tõmbas ukse püsti ja jälgis mind jälle.


“Head isu!” ütles tuppa koperdav vanaeit. Ehmatusega jäi ta mind vahtima. Ta viskas roostes kandiku käest maha ja võttis poisil juustest kinni. “Mis kurat see on?” päris ta krõgiseval häälel. Vihaselt lükkas nõiamoor poisi uksest välja nii, et poiss õnnetult maha kukkus.


Vanaeit kõndis käsi kokku hõõrudes minu poole.

“KAO MINEMA!” karjatasin vihaselt ja viskasin ette juhtuvaid asju eide poole.

“Mama!” karjus poiss ja ...

Loe edasi | Loe kommentaare (0)

Simple life #3

postitas: KatarRIina - 19.05.2009, 2009-05-19 16:36, loetud: 335x

tsauki !
nüüd uus osa teile
Kui vajutad punast, siis põhjenda.
Kui rohelist siis põhjendama ei pea .
nv uut osa ei tule!
Teate saad tähelepanulistist .
Head lugemist ja PÄIKEST!



Uks avanes ja mulle vaatas vastu hämmastavalt kole mees. Taol oli peas ainult üks silm, väga sorakil ja hallid juuksed, suunurgast tilkus mingit punast asja ja kui ta mind jälgis hakkas ta nina tõmblema.


Kõvasti hakkasin peenel häälel kiljuma ja jooksin kaugemale. Nähes ukse juures toimetavat ka teist inimest kõndisin lähemale.


“Paps, sa ei või uksele minna! Palju ma olen sulle seda öelnud?” kurjustas üks umbes 15 aastane poiss oma vanaisaga.

“Tere,” ütlesin ehmunult ja vaikselt,”ma olen eksinud.”

“Tervist, tule sisse, ma näitan sulle, kuhu sa minema pead,” sõnas poiss ...

Loe edasi | Loe kommentaare (0)

Simple life #2

postitas: KatarRIina - 19.05.2009, 2009-05-19 16:35, loetud: 450x

iiou ,
Ma lähen nii närvi, et osad siin mõtetult punaseid panevad,
et topis kõrgemale saada.
Või siis lihtsalt kadedusest.
Kui punase paned, siis põhjenda!
Kommenteeri ja hinda.
Head lugemist!



Rain kukkus suure kolakaga põrandale pikali ja oigas valust. Suure pauguga virutasin oma sõbranna toa ukse kinni ja lukustasin selle. Oli kuulda, kuidas Marite kasuisa sõimles ja magama läks. Me mõlemad hingasime kergendatult, tegime ukse lukust lahti ja uinusime.


Hommikul ärkasin mingisuguse mürina peale. Silmi avades märkasin, et ma olin kuskil heinakuhjas, rongi vagunis. Paaniliselt hakkasin Maritet otsima. Lõpuks leidsin ta kuskilt heinapalli alt ja äratasin ta ülesse.


“Mida asja, kus me nüüd veel oleme?” küsis Marite silmi avades ja kukalt sügades.

“Ma ei tea, ma ei ...

Loe edasi | Loe kommentaare (0)