Statistikat sulgpallimängust


  Tennis versus sulgpall

Sulgpallis vajatavad kiirus ja vastupidavus on kaugelt suuremad kui mistahes teisel enamlevinud reketispordialal.
Järgnevalt on omavahel võrreldud kaht 1985. a. tippfinaali tennises ja sulgpallis.
(Ühtki uuemat uurimust pole mulle kätte juhtunud, aga sulgpallis on mängu intensiivsus ainult kasvanud, tennises osaliselt seoses servikiiruse suurenemisega isegi vähenenud.)

 

 

Tennis Sulgpall
Wimbledon (finaal):
Boris Becker - Kevin Curren
(6-3, 6-7, 7-6, 6-4).
  
Maailmameistrivõistlused (finaal): Han Jian - Morten Frost
(14-18, 15-10, 15-8).
  
Aeg: 3 tundi ja 18 minutit 1 tund ja 16 minutit
Pall mängus: 18 minutit 37 minutit
Intensiivsus*: 9 % 48 %
Pallivahetusi: 299 146
Lööke: 1004 1972
Lööke pallivahetuse kohta: 3,4 13,5
Läbitud distants: 3,2 km 6,4 km

 * - tegelik palli mängusolemise aeg jagatuna matshi kestusega
 
Seega läbiti sulgpallis üle kahe ja poole korra lühema ajaga kaks korda pikem distants ja sooritati peaaegu kaks korda rohkem lööke. See võrdlus iseloomustab ilmekalt sulgpalli kui võistlusspordi olemust.
 
 
Veel statistikat
 
Baylori Ülikooli (USA) Kehakultuuriteaduskonnas (1990-ndatel) läbi viidud uuringute kohaselt kestab kolmegeimiline mäng keskmiselt 45 minutit, millest pall on mängus 20 minutit. Selle aja jooksul teeb üks mängija oma liikumises vähemalt 350 üle 90-kraadist suunamuutust ja lööb palli umbes 400 korda. Umbes 150 neist löökidest on sooritatud nn. täisõlaga (kogu kerega). Normaalses konditsioonis mängijal võib pulls tõusta 72-lt löögilt 125-le südamelöögile minutis.

  

 

ktanel@eau.ee

Külalisteraamat

 

See siin on koht, kuhu saate kerida selle zone'i reklaambanneri (et ei takistaks teksti lugemist).