Ajaloost

  Esimene Eesti-Läti-Leedu kolmikkohtumine sulgpallis toimus 1965.a. Algul kandis võistlus Balti matši, hiljem karikavõistluste nime. Kolmel esimesel korral jäi Eesti võistkond kolmandale kohale. Esmakordselt võideti kolmikkohtumine 1986.a. Võistkonda kuulusid Skaidrite Nurges, Reet Valgmaa, Riina Valgmaa, Jüri Tarto, Raivo Kristianson ja Jaak Nuuter. 
  Järgmisel, 1969.aastal, peeti hoopiski nelikkohtumine (lisandus Valgevene). Järjestus: Läti, Eesti, Leedu, Valgevene. Eesti koondises mängisid Skaidrite Nurges, Reet Valgmaa, Riina Valgmaa, Heino Aunin, Raivo Kristianson, Urmas Pau ja Toomas Sander.
  Teine võistkondlik võit saavutati 1973.a. Võistkonda kuulusid Marika Dolotova, Reet Valgmaa, Riina Valgmaa, Boris Bogovski, Raivo Kristianson, Alfred Kivisaar, Janno Nikkel ja Jüri Tarto.
  Järgnevatel aastatel elas võistlus mitmetel põhjustel kriisisituatsioonis, kolmik- kohtumised toimusid ebaregulaarselt.

  1980.a. algasid noorte kolmikkohtumised, võistkonda kuulusid kolme vanuseklassi esindajad. Kuni aastani 1989 ei kaotanud Eesti võistkonnad kordagi.

  Täiskasvanute võistlused jätkusid regulaarselt 1984.a. Järjestus: Eesti I, Leedu, Eesti II, võistluse kümnekordne võitja Läti jäi viimaseks (võistluste korraldajamaa on tavaliselt olnud esindatud kahe võistkonnaga). Eesti I võistkonnas mängisid Ann Avarlaid (praegu Marandi), Mare Reinberg (Pedanik), Peeter Munitsõn, Kalle Kaljurand, Ain Matvere, Ivar Kask. Ka 1986.a. kolmikkohtumise võitis Eesti, järgnesid Leedu ja Läti. 
  Järgmisel, 1987.a., matšil saavutasid Eesti võistkonnad koguni kaksikvõidu. Järjestus: Eesti I, Eesti II, Leedu, Läti. Eesti esimeses võistkonnas mängisid Mare Reinberg (Pedanik), Terje Lall, Anneli Lambing (Parts), Ain Matvere, Peeter Munitsõn ja Andres Ojamaa.
  1988.a. surnud ringiga lõppenud võistlus andis peale täiendavat geimivõitude lugemist võidu Eestile (+2), 2. Läti (0), 3. Leedu (-2).
  Kahekümnes võistlus toimus 1989.a. ja üle aastate oli jälle võidukas Leedu, 2. Eesti, 3. Läti. 
  Edasi, kuni 1997.aastani, võitis Eesti vaid korra ja sedagi suhteliselt napi eduga, valitses Leedu. Varieeriti ka võistkonna koosseisu, ühel võistlusel esinesid koondarvestuses nii noored kui ka täiskasvanud.

  1998.a. oli Eesti esimene nii täiskasvanute seas kui ka noorte kahes vanuseklassis - seega ka üldvõitja. 
  Sama tulemust korrati 1999.a. kevadel Siguldas. Eesti võistkonnad esinesid koosseisus:
   täiskasvanud: Piret Hamer, Kaire Saks, Meelis Maiste, Peeter Munitsõn, Heiki Sorge;
   U-19: Ulla Helm, Eve Jugandi, Andres Aru, Sven Kavald, Peep Plakk, Tauno Tooming;
   U-16: Johanna Irve, Helen Reino, Kati Tolmoff, Kai-Riin Saluste, Indrek Jaal, Toomas Erik, Gert Günka, Juri Mihhailov.
Eesti mängijad olid edukad ka järgnenud individuaalturniiril, 15-st meistrimedalist võideti 10, lisaks saadi 8 teist kohta.

  1999.a. võitis üle paari aasta jälle Leedu - Eesti võistkond alistus finaalis 2:3. Juunioritest (U-19) ja kuni 17-aastaste vanuseklassis võtsid võidu Eesti koondised.

Tänud Helmut Valgmaale.