Teema: Järjejutud / Ulme / Õudus

Surematud #1#3 (0)

Päike tõusis aeglaselt taevasse ning oli saabunud koidik. Ta kõndis suvemajakese poole. Juuksed lehvisid tuules ja roosilt, mis oli ta rinnataskus, kukkus tulipunane kroonleht. Naeratus säras ta näol, kui ta silmas noort naist suvemajakeses istumas.
Naine vaatas kaugustesse, silmitses, kuidas tuul keerutab kõike, mis talle ette juhtub ning laseb siis laenatud tantsupartneritelt kaljult alla kukkuda.
Tulija astus vaikselt suvemajakese treppidest üles ning naeratas, kui naine teda märkas. Ta võttis rinnataskust roosi ning kummardus, ulatades roosi preilile. Seejärel ajas ta selja sirgeks ning tegi naisele ettepaneku: „Ma nägin teid täna tantsimas koos printsi vennaga. Te oskate ime hästi tantsida. Kas te teeksite au ja kingiksite mulle ühe tantsu sel kaunil koidikul?“
Naeratus hiilis naise näole, nähtavalt ilmusid põselohud, mis muutsid naise näo armsaks, kuid mitte lapsikuks. Ta imetles roosi, mis oli ta käes, ning torkas ootamatult kätte. Teda ei kohutanud veri ega valu, tal oli hetkel tähelepanu vaid mehe jaoks, kes tema ees seisis.
„Jah, noorhärra Adren, ma kingiksin hea meelega teile ühe tantsu.“
„Aitäh, preili Elysia.“
Ja nende käed põimusid ühte…

Teavita ebasobivast sissekandest!