Thirst # 10.osa (3)

Ajasin ennast vaevaluselt istuma ja avasin silmad. Nägin Ethani ja Betty jahmunud nägusid. Nägin kuidas Betty vaatas maha ja ütles: <<Magister on üks võimsamaid ja vanemaid vampiire kes veel elab. Ta pärisnimi on Trevor.>> Sain aru kuidas Ethan vihastas ja ütles: <<Ja järgmisel nädalal tuleb tal mingi pidulik üritus kuhu kutsutakse tähtsad ja võimekad vampiirid ning juhuslikult on mu väike õde sinna kutsutud.>>
Betty nägu muutus vihaseks kui kuulis seda lauset. Ta pööras ennast treppi poole ja nähvas: <<Mina kaon siit, tule Ridley!>> Nägin kuidas Betty ja Ridley läksid teisele korrusele.
<<Ridley on elus?! Ma ju tapsin ta.>> Piuksatasin ma hirmunult.
Nägin kuidas Ethan pilgu minult ära pööras ja lausus: <<Ridley suguvõsas esinevad puhtaverelised nõiad ja ta on üks neist. Ta kannab alati endaga kaasas nõiasalveid mis äratab ta ellu kui ta sureb.>> Ethan pigistas oma sõrmi vihaselt rusikasse ja raputas pead. Neelatasin ja vaatasin maha. <<Kes on Antonia?>> Ma kahetsesin seda küsimust kohe kui selle välja ütlesin. Nägin kuidas Ethani külm nägu ja tumedaks tõmbunud silmad muutusid surnu kahvatuks ja nägu veel kalgimaks.
<<Antonia oli paarsajandit mu armastus. Magister muutis ta vampiiriks lootes ,et Anna hakkab teda teenima ,aga ta eksis. Antonia oli väga sarnane sinuga. Ta oli Daywalker nagu sina, tal olid samasugused tumepunased loomulikud juuksed. Tema külas arvati ,et ta on deemon. Tal oli sama kahvatu nahk ja rohelised silmad mis muutsid värvi, ta näo jooned olid natuke pehmemad kui sinul ja tal oli väga ainulaadne enesevali.tsus...>>
Ethan vaatas vihaselt maha ja naeratas.
Vaatasin Ethanit kurvalt. Ta pidi oma mälestused ülesse kaevama mingi nõmeda küsimuse pärast.
<<Betty ütles ,et Antonia sai surma päikese pärast ,aga ta ei saanud surra kui ta oli Daywalker.>> Laususin kiirelt. Nägin kuidas Ethan tõstis oma pilgu ülesse. Ta vaatas mind ja kortsutas kulmu öeldes: <<Tõde oleme meie Magistriga teadnud sellest ajast peale kui Magister talle vaia südamesse lõi. Ta on sajandid kõigile öelnud ,et Antonia astus päikese kätte.>>
Vaatasin Ethanit ja noogutasin. Olin aru saanud ,et Ethanil ja Trevoril polnud just kõige paremad suhted ,aga miks Ethan kasutas kogu aeg Trevorit mõeldes nime Magister?
Nägin kuidas Ethan otsis enda teksadest välja väikese amuleti. Vaatasin amuletti ja suutsin vaid välja kokutada: <<See on ju Apatši pisar. Neid on maailmas väga vähe alles.>>
Ethan noogutas ja ulatas selle mulle. <<See annab Daywalkeritele jõudu juurde.>> Võtsin väriseva käega selle Ethani peopesalt ära ja riputasin selle kaela.
Naeratasin. <<Mis kui vanalt Antonia sai vampiiriks?>> Ethani silmad tumenesid taas. Ta kalk ja külm ilme oli naasnud. Ta vaatas mulle raevust pulbitsevate silmadega otsa ja ütles: <<Ta sündis aastal 1793 ja sai vampiiriks aastal 1812. Anna muutis vampiiriks Magister. Ta tapeti aastal 1820. Ma loodan ,et said nüüd targemaks!>> Ta tõusin diivanilt püsti ja hakkas liikuma välisukse poole. Ma olin teda vihastanud järjekordse lolli või õigemini #!?!#se küsimusega.
<<Oota Ethan!>> Nägin kuidas Ethan peatus. Naeratasin rahulolevalt ja ajasin ennast vaevaliselt püsti. Komberdasin vaevaliste sammudega Ethani juurde. Iga samm oli valus, mille astusin puit põrandale. Vaatasin Ethanile silma ja suudlesin teda.