Väljavalitud # 2 osa (5)

Morfiin levis kiiresti mu vereringe kaudu igasse mu keha punkti. Ma muutusin uimaseks ja kustusin.
Tulin jälle teadvusele. Kuulsin sagimist enda ümber. Tundsin käes tuima valu. Tahtsin avada silmad kuid mu silmad olid selleks liiga rasked. Võtsin oma viimased jõu varud kokku ja avasin oma silmad vaevaliselt.
Nägin doktorit kes oli mulle ennem morfiini süstinud. ta vaatas mulle silma ja pööras järsult ära. Ta ütles närviliselt: Morfiin mõjub vaid talle 6 tundi ja operatsiooniga läheb veel palju aega! Tooge morfiini.
Vaatasin arste kes minu ümber toimetasid ja vaatasin rubiin amuletti mis mul kaelas oli. See oli ikka veel jäätunud. Tundsin oma kaelas teravat valu. Järsku kummardas mu kohale üks arst.
Vaatasin arsti. Ta oli mulle nii tuttav ,et mu huultelt ruttasid üle sõnad: Ma tean sind! Sina oled selles süüdi. ta vaatas mind ja noogutas.
Ta võttis mu randme ja süstis sinna morfiini.
Arst kadus ja ma tundsin uuesti tuimust mis võttis mu üle võimust. Mu silmad vajusid raskelt vastu minu tahtmist kinni.

Natuke aega hiljem, ma arvan.

Ärkasin kuskil tühjas valges ruumis. Hakkasin õhku ahmima mis selles ruumis veel oli. Kuulsin kui sügavalt ma hingasin ja vaatasin see järel seda noormeest keda ma olin näinud siin ennem. Mu pilk ,aga juhtis mind mu käe juurde. Vaatasin oma enda kätt millel oli palju arme ja mis olid alles kinni õmmeldud. Toetusin oma vasakule käele millel olid armid ja võtsin parema käega kinni oma kurgust.
Kaelakee oli jälle soe. See polnud enam jäätunud nagu enne. Vaatasin kaelakeed. See oli nii ilus, seda ei tohiks ma kanda see on mulle liig.
Tõusin istukile. Vaatasin hoolikalt toas ringi. Nägin kuidas noormees turtsatas ja see järel ärkas.
Ta vaatas mind hoolega ja ütles uimaselt: Sa ärkasin lõpuks. ja ta naeratas õrnalt.

Kriitikat ja soovitusi.