Sissejuhatuseks

Sulgpall on sobiv liikumisviis igale vanusele ja figuurile. Intervall-tüüpi spordialana on ta üks enam energiat nõudvamaid sportmänge. Sulgpall tõstab kehalist võimekust ja aitab vähendada kehakaalu. Sulgpalli algtõdesid on kerge õppida ja mäng on huvitav algusest peale. Oskus kasvab kiiresti ja samaaegselt muutub mäng ka võimsamaks. Sulgpall pakub ehtsat mängurõõmu igale vanusele. 

Vt. ka artiklit "Tund sulgpallimängu annab tugeva füüsilise koormuse"
(Õhtuleht, 16.08.99 - Kaire Kenk)

Teistest reketispordialadest eristab sulgpalli eelkõige kaks asja: esmalt muidugi sulgede kasutamine palli lennu omaduste korrigeerimiseks ja teiseks fakt, et sulgpall ei tohi puutuda mängu käigus maad. Need kaks omadust - palli iseloomulik lend ja mängu pidev pausideta kulg - teevad sulgpallist ühe põnevaima spordiala nii mängimiseks kui ka kaasa elamiseks.

Loosimine

Enne iga mängu algust viiakse läbi loosimine. Loosimise võitjal on õigus valida kas pallinguõigust, väljakupoolt või pakkuda valikuõigust vastasele.

Palling

Iga sett algab pallinguga paremalt väljakupoolelt (servialast). Pall peab lendama diagonaalselt vastuvõtja parempoolsele pallingualale.
Pallingu sooritaja ja vastuvõtja peavad olema oma väljakupoolel diagonaalselt asetuvatel pallingualadel. Jalg ei tohi asetseda joonel. Pallingu ajal kuni löögi momendini ei tohi pallija ega vastuvõtja (ega nende partnerid paarismängus) muuta keha asendit ega tõsta jalgu (jalalaba osalist tõstmist ei loeta veaks).

Pärast pallingut võivad mängijad asetuda oma väljakupoolel mistahes kohtadele.

Pallija ei tohi pallida, kuni vastane pole palli vastuvõtuks valmis.

Pallingu momendil ei tohi reketi raam tõusta kõrgemale vöö tasapinnast, reketi pea aga reketit hoidva käe randmest.

Veel loetakse palling ebaõigeks, kui

• pall ületas võrgu, kuid ei sattunud määratud väljakualasse vastaspoolel (piirile kukkunud pall loetakse sees olevaks);
• pall ei ületanud võrku või puudutas kõrvalisi esemeid (kui pall puudutas pallingu järel võrku, aga lendas õigele pallingualale, loetakse palling õigeks);
• pallija sooritas ebaõige liigutuse, katkestas hetkeks pallimise ning sundides sellega vastuvõtja liikvele, sooritas pallingu.

Kui reket ei taba pallingul palli, ei loeta seda veaks. Kui aga reket puudutab palli, loetakse palling sooritatuks.

Punkte saab palliv pool vastuvõtja mistahes vea puhul. Vastuvõttev pool võib võita vaid pallimisõiguse või pallimisjärjekorra muutuse (vt. paarismäng).

Punktimängimine

Kui pall puudutas mängu ajal võrku ja lendas vastaspoolele, loetakse löök õigeks (seejuures ei loeta veaks, kui pall ületab võrgu tasapinna väljaspool külgjoont, kuid langeb väljaku piiridesse).

Kui võrgu juures asuv mängija sooritab ülalt löögi, ei tohi vastane reketiga võrgu kohal blokeerida. Mängija võib tõsta reketi ainult näo kaitseks või püüdeks tabada võrgust eemal vastase löödud palli, kui ta sellega vastast ei sega.

Üldisteks vigadeks, mis põhjustavad pallinguõiguse või punkti kaotuse, loetakse kui

• pall langeb väljapoole väljakupiire, ei ületa võrku, või puudutab lage, seinu jms.;
• lüüakse vastaspoolel asuvat palli, seejuures ei loeta veaks reketi inertsist üle võrgu liikumist;
• mängija riivab mängu ajal võrku;
• mängija mistahes kehaosa või reketiga vastase väljakupoolt puudutab ja sellega vastast segab;
• pall jääb reketile peatuma, hüpleb reketil või teda visatakse (nn soe pall).

Üksikmäng

Mäng 15 (11) punktini süsteemis 3-st parem

Kuni 20. sajandi lõpuni mängiti kõik üksikmängud 15 punktini (va naiste ja noorte nooremate vanuserühmade üksikmängud, mis mängiti 11 punktini), kusjuures mängu võitmiseks oli vaja võita 2 setti (geimi).

Seti lõpus viigiseisul 14:14 (mängus 15 punktini) või 10:10 (mängus 11 punktini) võib pallingut vastuvõttev pool valida, kas jätkatakse mängu veel ühe või kolme punkti võiduni, st. kas sett lõpeb endiselt peale ühe poole 15. (11.) punkti saavutamist või jätkatakse mängu kuni üks pooltest on võitnud 17 (13) punkti.

Pallija tehtud veaga kaasneb pallingu kaotus. Kui vea tegi vastuvõttev mängija, saab pallija punkti ja pallib uuesti mööda väljaku teist diagonaali.
Mäng algab alati pallinguga paremast pallingukastist, edasise mängu käigus pallitakse paarisarvu punktide korral parempoolsest ja paarituarvu punktide korral vasakpoolsest pallingualast.

Mäng süsteemis 3-st parem tähendab, et mängitakse kuni ühe mängija kahe seti võiduni (mäng võib seega lõppeda kas 2:0 või 2:1). Seti lõppedes vahetavad mängijad väljakupooled, kusjuures uue seti algul pallib esimesena eelmise seti võitja (see, kelle kätte pallimisõigus jäi). Kolmandas setis toimub väljakupoolte vahetus ka peale eduseisus oleva mängija 8. punkti võitmist (mäng 15 punktini) või 6. punkti võitmist (mäng 11 punktini).

Mäng 7 punktini süsteemis 5-st parem

Juba 1999. aastal hakati katseliselt rakendama uut, eelkõige televisiooniülekannetele sobivamat, süsteemi - mängu võitmiseks on tarvis võita kolm setti, kusjuures üks sett mängitakse 7 punktini (seti lõpus viigiseisul 6:6 võib servi vastuvõttev pool valida, kas jätkatakse mängu veel ühe või kahe punkti võiduni).

Mäng süsteemis 5-st parem tähendab, et mängitakse kuni ühe mängija kolme seti võiduni (mäng võib seega lõppeda kas 3:0, 3:1 või 3:2). Väljakupoolte vahetus toimub peale iga seti lõppu ja 5. setis peale seda, kui eduseisus oleva mängija on võitnud 4. punkti.

Paarismäng

Sarnaselt üksikmängule peetakse ka paarismänge kas 15 punktini (mängu võitmiseks vaja 2 seti võitu) või 7 punktini (võiduks vaja 3 seti võitu).

Seti alguses otsustavad partnerid, kumb asub esimesena pallima (pallingut vastu võtma). Need mängijad võtavad koha sisse väljaku parempoolses osas.
Kui esimese pallingu järel eksis pallingut vastuvõttev pool, saab palliv pool punkti ja pallinud mängija jätkab pallimist, ainult juba vasakust pallingukastist vastaste teisele mängijale. Sedasi jätkatakse kuni pallijate esimese veani, peale mida läheb pallimisõigus (ja seega ka võimalus punkte saada) üle vastastele.

Peale pallimisõiguse võitmist pallib esimesena alati väljaku parempoolses kastis paiknev mängija (ja seda sõltumata punktiskoorist, lihtsalt paarisarvu punktide korral on selleks mängu alguseski esimesena pallinud või pallingut vastu võtnud mängija, paarituarvulise punktiskoori korral tema partner), punkti võitmisele järgneb palling kõrvalkastist nagu üksikmänguski. Et paarismängus osaleb kummaltki poolt kaks mängijat, on ka pallinguid mõlemale paarile ette nähtud kaks (va. seti alguses, kus pallimist alustanud pool kaotab pallimisõiguse kohe peale oma esimest eksimust). Seti käigus pallib esimene mängija kuni nende paari esimese eksimuseni (vahetades punkti võitmise järel pallimisdiagonaali), peale eksimust läheb pallimisõigus üle sama paari teisele mängijale, kes pallib kastist, kus ta oma partneri viimase pallingu ajal paiknes. Alles peale teist eksimust (teise pallingu kaotust) läheb pallimisõigus üle vastastele (seega tuleb paarismängus kord kaotatud pallimisõiguse tagasi saamiseks sundida vastased eksima kahel korral - nende esimesel ja teisel pallingul).

Pallija ja vastuvõtja partnerid võivad väljakul asetuda mistahes kohale, kui nad ei sega pallingut ega pallingu vastuvõtmist ja on liikumatud pallingu sooritamise momendil (kui pallija reket tabab palli).

Pärast pallingu vastuvõtmist järgnevad löögid sooritatakse mõlema poole ükskõik kumma mängija poolt. Riivab pall ühte mängijat või reketit, loetakse see veaks ja teine enam seda palli lüüa ei tohi.

Väljak ja varustus

Sulgpalli väljakul pikkusega 13,41 m ja laiusega 5,18 m (üksikmängus) või 6,1 m (paarismängus), mis on jagatud keskelt 1,55 m kõrguse võrguga kaheks (täpsemaid mõõte vt. väljaku jooniselt).

Moodsad sulgpallireketid on carbon-grafiidi, keraamika, alumiiniumi ja terase erinevates proportsioonides sulamid, mis on väga kerged (<100 gr) ja keelestatavad väga tugevalt. Tipptasemel reket maksab ~1500 krooni, kuid täiesti korraliku reketi saab kätte ka 600-700 krooni eest. 

Võistlusspordis kasutatavad sulgpallid on valmistatud mitte plastikust vaid korgist pallist ja selle lendu stabiliseerivatest sulgedest ning kaaluvad 4,74-5,5 grammi (vt. täpsemalt: "Kuidas tehakse sulgpalle?").

Vt ka: IBF rules and laws